Abielu kaitsja. (Lemmikloom lehm) Hephaistos Poeg Tulejumal, jumalate sepp. 5.) Kujunes 8 saj. eKr Foiniikia tähestiku põhjal ja koosneb 24-st tähemärgist. Hakati kasutama kangelaseeposte ja seaduste kirjapanekuks. Edasi jagunes Ladina (600 eKr) ja Slaavi (9 saj. pKr) tähestikuks, mida kasutatakse tänapäevalgi. 6.) Teater sai alguse draamakunsti tegevusest VI saj. eKr. Ateenas pühendati koorilaule ning näidendeid Dionysose auks. Teemad mida esitati pidid pakkuma huvi kogu polisele. Näidendites rääkiti erinevatest teemadest. Näiteks võib tuua müütidelt kuuluvad õpetused; jumalatele meelejärgi olemine ja poliitikute mõnitamine. Peamisteks zanriteks olid tragöödiad ja komöödiad. 7.) Antiik Olümpiamängud - Tähtsaimad hellenite spordi-ja kultuuripidustused Lõuna-Kreekas, Elise maakonnas, Olümpias
1995. aastast töötab Teatris Vanemuine ooperi ja operetisolistina. Täiendanud end A. Kapustjanski, L. Puglisi, T. Valjakka juures. Osalenud prof. E. Märtsoni Wilsoni, M. Pelo ja prof I. Kremlingi meistrikursustel. Endel Nõgene on lõpetanud 1974 Eesti Muusikaakadeemia trompeti eriala Helmut Orusaare ja dirigeerimise prof Roman Matsovi juures. Järgnesid dirigeerimisõpingud St Peterburi konservatooriumis prof Viktor Fedotovi juures (1975-77). Georg Malvius on õppinud Stockholmi Draamakunsti Instituudis lavastamist, Karlstadi Ülikoolis ajalugu ning Stockholmi Ülikoolis psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. 1991.aastal valiti ta Göteborgi Ülikooli ja 1996. aastal Müncheni Ülikooli muusikaliteaduskonnas professoriks. Ta on töötanud mitmetes koolides õppejõuna. Ellen Cairns on lõpetanud Glasgow Kunstiakadeemia (Glasgow School of Art), 1981- 1989 töötas ta Liverpooli Playhouse teatris. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline kunstnik.
Annely Peebo Isiklikku · Neiuna Anne Sarv · Sündis 16.novembril 1971, Võhma linnas · Eesti ooperilaulja (metsosopran) · Poegi Leon (6) ja Lauri (3) Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997
ning mõistusega kontrollitavat muusikat (tasakaalukust). Dionysos: Oli Veini & viljakuse Jumal ning tema kaaslased mängisid pilli ,,Aulos". Esindas muusikas meelelist, ekstaatilist suunda. Muusikas oli tähtis gruuv, pidu & show (etc bullshit). Dionysose auks korraldati igal aastal pidustusi, mida nimetati Dionüüsiateks. Targemad mehed jõid allikaveega 50/50 veini, mis hakkas pähe vähem kui täis-vein. Dionüüsiad kinkisid Euroopa kultuurile draamakunsti, ehk näitekunsti, sest Dionysose auks mängiti näitemänge, mida algselt kutsuti tragöödiateks. ,,Draama" tulenes kreekakeelsest sõnast ,,Tragos-sokk". Hiljem, pärast tragöödiaid, hakati mängima lõbusaid nalja- ja pilkenäidendeid ja sel moel sündis komöödia. Dialoog(Dionsysose ning koori vahel) Henri Pill Rakvere Ametikool 2013
Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson, Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid Urve-Ly Voogand ja Aleksandr Prigorovskining, Violetta ja Flora külalisi mängis Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten. Bernarda Bobro sündis Sloveenias ja õppis laulmist Mariboris ning Grazi Muusika ja Draamakunsti Ülikoolis. Bernanda Bobro oli Viini Rahvaooperi kunstilise kollektiivi liige aastatel 2000-2005. 2009. aastal debüteeris ta Covent Gardeni Kuninglikus Ooperiteatris. Mart Madiste on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias. Aastast 1999 on ta Rahvusooper Estonia solist, kuid on esinenud ka teatris Vanemuine. Esimeses vaatuses on toimumas ball Violetta juures. Alguses ei tee ta välja sellest, et ta Alfredole meeldib, kuid pärast, kui noormees on talle armastust avaldanud, hakkab Violetta
nägi 16-aastaselt filmikaadreid koonduslaagritest. Forman elas Teise maailmasõja ajal oma sugulaste juures. Hiljem sai ta teada, et tema bioloogiline isa oli tegelikult juudi päritolu arhitekt Otto Kohn. Haridus Pärast sõda käis ta koolis Podbrady kuurortlinnas, kus tema kaasõpilased olid näiteks Václav Havel, vennad Masínid ning tulevased filmitegijad Ivan Passer ja Jerzy Skolimowski. Hiljem õppis ta stsenaristiks Praha Muusika ja Draamakunsti Akadeemias, mille lõpetas 1956. Praha kevade ajal 1968. aastal oli ta Pariisis oma esimese USA filmi läbirääkimistel. Tsehhi kinostuudio, kus Forman töötas, vallandas ta süüdistatuna ebaseaduslikus maalt lahkumises. Forman emigreerus samal aastal USAsse ning sai 1977. aastal USA kodakondsuse. Lisaks filmitegemisele õpetas ta alates 1978. aastast Columbia ülikooli filmiteaduskonnas (praegu emeriitprofessor). Filmidest
Looming jaguneb 3 kategooriasse: 1. komöödialooming: ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu" jt. 2. tragöödialooming: kangelaste hukk(väiklus, võimuiha) ,,Hamlet", ,,Othello", ,,Macbeth" jt. 3. ajalookroonikad: erinevate ajastute suurkujud, kuningad ,,Kuningas Lear" Shakespeare´i kaasaegne CHristopher Marlowe (1564-1593?), sai temast palju varem kuulsaks. Shakespeare oli vaimustuses tema andest. Marlowe oli arendanud nii luule- kui ka draamakunsti. Shakespeare kasutas palju süzeelaene, nt itaalia novellidest ja näidenditest. Paljud tema kuulsad teosed on juba enne eksisteerinud. ,,Richard III" süzee võttis ta üle More´ilt. Esimesed sammud dramaturgina arvatavasti 1580. aastatel. 1590. a kirjutas ja avaldas kaks poeemi ,,Venus ja Adonis" ja ,,Lucretia", ka 154 sonetist koosneva kogumiku. Näidendeid Shakespeare ei avaldanud, me tunneme tema kuulsaid teoseid tänu tema
kunsti- ja filosoofiateemadel. Muusika väljendamine kehalise liikumise kaudu oli talle omane juba varasest noorusest ning ta võttis ka kohalikelt õpetajatelt tantsutunde. Erinevalt laialt levinud legendist, et oma esimese balletitunni järel kuulutas ta selle "ebaloomulikuks ja vastikuks", õppis ta balletti nii New Yorgis kui ka Londonis, ehkki mitte eriti pikalt. Olulisemad kui balletitunnid oli aga tutvumine Delsarte'i süsteemiga. François Delsarte oli laulmise ja draamakunsti õpetaja. Delsarte jaotas keha kolme tsooni: ülemine, keskmine ja alumine, samamoodi jaotas ta ka jäsemed. Ülemine tsoon (pea, kael) viitab vaimsusele ja intellektuaalsusele, keskmine (kere ülemine osa ja käsivarred) emotsionaalsusele ning alumine (kere alumine osa ja jalad) seksuaalsusele ja füüsilisusele. Need tsoonid jagunevad omakorda kolmeks alatsooniks. Lisaks sellele oli Delsarte'il üheksa zhestide põhireeglit,
See kujunes paroodilis-mütoloogilise ja olustikulise temaatika liitumisest. Koor võtab etendusest küll osa, kuid esineb vaheaegadel, vaatuste vahel. Teemadeks on perekond ja armastus. Uus-atika komöödias esinevad püsivad karakteritüübid. Intriigi arendatakse oskuslikumalt, iseloome käsitletakse süvendatumalt. Menandros ,,Pahurdaja", + katkendid komöödiatest ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud palmik" 19. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 20. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? 21. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Esimene kunstipärase histograafia esindaja, kelle teos on tervikuna säilinud, on ,,ajaloo isa" Herodotos. Ta viibis ulatuslikkudel matkadel, reisis palju. Oma reisimuljed pani ta kirja teosesse ,,Historiai" ('uurimused'), mis on väärtuslikuks
kunst ei vii mitte te poole, vaid test kaugemale ning on seega inimese tunnetusliku sihi saavutamisele pigem takistuseks. Kujutades jljendatavaid asju kaunitena ahvatleb kunst inimest pidama niliku jljendust telisuseks. Siit Platoni tuntud tlus, et palju ekslikku on knelenud poeedid ja neile ei ole kohta hveliselt korraldatud riigis. Eetilisest aspektist mjutab kunst eelkige inimese ihalevat, afektiivset poolt. Kunsti puhul pidasid kreeklased eelkige silmas draamakunsti. See kujutas kangelase saatuse dramaatilisi prdeid, mida jlgides oli inimene haaratud kaastundest kangelase vastu, elades nii oma hinges lbi neid samu hirme, kurbusi jt. erutavaid lbielamisi, mis tragdiakangelanegi. Ihaleva hingejao vooruseks on Platoni jrgi aga mdukus. Kunst toimib seega voorusele vastupidiselt: phjustab hingeliste lbielamiste paisutamist, selle asemel et aidata neid mdu piires hoida, mis peaks olema inimese eetiliseks pdluseks.
vooruslik ja kestev. Iga kunstnik vajab tunnustust. Kaasaegsete kiitus on kõige hinnalisem osa tema tasust. Niisiis, mida ta selle saavutamiseks teeb, kui talle on osaks saanud õnnetus sündida niisuguse rahva seas ja niisugusel ajal, kus ja millal moodi tulnud õpetlased on asetanud kergemeelse nooruse tooniandja ossa; kus mehed on ohverdanud oma huvid naistele, oma vabaduse türanniseerijaile[4]; kus lastakse läbi kukkuda draamakunsti tippteostel[5] ja pööratakse selg harmoonia imedele[6], kuna üks sugupooltest oskab heaks kiita ainult seda, mis vastab teise poole piiratusele? Mida ta teeb, mu härrad? Ta alandab oma geniaalsuse oma sajandi tasemele ja eelistab luua keskpäraseid teoseid, mida imetletakse tema elu ajal, sedöövrite asemel, mida imetletaks alles tükk aega pärast tema surma. Öelge meile, kuulus Arouet[7], kui palju mehist ja vägevat ilu te olete toonud ohvriks meie võltsile peenetundelisusele
Aristophanes (,,Konnad", ,,Linnud" ja ,,Pilved"). Uus-atika komöödias domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argelu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine (tüdruku võrgutamine, meheleminekumured, kakskikute segiminek). Koori roll hakkas vähenema, esines ainult vaheaegadel ja ei ole seotud komöödia faabulaga. Tuntumad autorid olid Menderos (,,Vahekohus", ,,Samoslanna" ja ,,Kilbikomöödia"). 39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Võeti üle levinumad teemad. Põhizanrideks olid tragöödia ja komöödia. Vanakreeka teatrikunsti põhjal sai areneda välja draama, milles on kõrvuti koomiline ja traagiline aspekt. 40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Aleksandria luulele oli iseloomulik väikevormide kasutamine (epigramm, idüll, jutustav eleegia, epüllion). Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele ning luule oli suunatud haritud lugejale. 41
Tema loomingut vähem säilinud kui Aristophanese loomingut. Tema taasavastamine algas 19.-20. saj vahetusel. 3 näitlejat, kes kandsid maske, aristpohanesel oli näitlejaid rohkem. Tegevuse, koha ja aja ühtsuse printsiip. Tegevus toimub 1 päeva jooksul, linna või küla tänaval. Rooma ajal töödeldi tema komöödiaid rohkelt. ( tõlgiti, panid ka mitmest komöödiast oma komöödia kokku. ) 22. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Võeti üle levinumad teemad. 23. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? Uurimiskeskus Museion. Aleksandrias tekkis ilukirjandus tänapäevases tähenduses. ( kirjandus oli eliidi pärusmaa, väljapaistvad kirjanikud kirjutasid kõrgelt haritud lugejaskonnale. Aleksandria luule on üsnagi vihjeline, iseloomustab seda haruldaste müütide kasutamine,haruldaste sõnade kasutamine, luule väga lihvitud )
leidmised--> kadunud tsivilisatsioonidest jutustavate raamatute levik--> võimalus, et primitiivselt elavatel aafriklastel võis kunagi olla kõrgtsivilisatsioon, tundus niivõrd naeruväärne, et tõenäolisemaks peeti kunagi elanud "kadunud (valget) rassi". AUTOR JA KIRJANDUSE PÕHILIIGID ! TEKSTUAALNE AUTOR Lüürika e luulekunst väljendab enamasti autori mõtteid ja elamusi, luuletose seos oma autoriga on otsene ja vahetu. Dramaatika e draamakunsti puhul on tegemist vastupidise olukorraga- Näidend koosneb tegevuest, autor saab seisukohti avaldada vaid tegelaste kaudu. Eepikas e proosakunstis on autoril palju võimalusi: ! ! ! Romaan võib olla nagu lüürika- autori enesepaljastus. ! ! ! Romaan võib olla nagu dramaatika- piirdub vaid tegevusega. Siiski peaks autori ja teose samastamisega olema ettevaatlik- autor võib end kirjutada mingisse rolli, millel ei ole midagi ühist tema tegeliku elukogemuse ja mõttemaailmaga. !
(jäme sõdur, parasiit, kokk, armunud noormees), sterotüüpsed süzeed (kaksikute segiajamine, surnuks peetud sõdalase naasmine), piirduti pehme huumoriga, mõned farsistseenid. Koor esineb vaheaegadel, vaatuste vahel ja ei ole seotud komöödia faabulaga. Suurim meister Menandros ,,Pahurdaja", fragmendid ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud juuksepalmik" 22. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Sellest kujunesid välja dramaatika põhi zanrid: tragöödia, komöödia ja draama. Vanakreeka teatrikunsti põhjal sai areneda välja draama, milles on kõrvuti koomiline ja traagiline aspekt. 23. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? See oli hellenismiperioodi luule e III I saj eKr. Iseloomulik : vihjelisus, haruldaste müüdiversioonide ja haruldaste sõnade kasutamine, äärmusteni lihvitud vorm kirjutatud haritud lugejaskonnale.
kaugemale, ning on seega inimese tunnetusliku sihi saavutamisele pigem takistuseks. Kujutades jäljendatavaid asju kaunitena ahvatleb kunst inimest pidama näiliku jäljendust tõelisuseks. Siit Platoni tuntud ütlus, et palju ekslikku on kõnelenud poeedid ja neile ei ole kohta hüveliselt korraldatud riigis. Eetilisest aspektist mõjutab kunst eelkõige inimese ihalevat, afektiivset poolt. Kunsti puhul pidasid kreeklased eelkõige silmas draamakunsti. See kujutas kangelase saatuse dramaatilisi pöördeid, mida jälgides oli inimene haaratud kaastundest kangelase vastu, elades nii oma hinges läbi neid samu hirme, kurbusi jt. erutavaid läbielamisi, mis tragöödiakangelanegi. Ihaleva hingejao vooruseks oli Platoni järgi aga mõõdukus. Kunst toimib seega voorusele vastupidiselt – põhjustab hingeliste läbielamiste paisutamist, selle asemel, et aidata neid mõõdu piires hoida, mis peaks olema inimese eetiliseks püüdluseks.
lihtsustatud kujutamine. Tüüpilised motiivid:tüdruku võrgutamine, lapse hülgamine või kaotamine ning taasleidmine, meheleminekumured, põgenemised, kaksikute segiminek, surnuks peetud kangelaste naasmine. Stereotüüpsed karakterid: jäme sõdur, parasiit, kokk, hetäär, armunud noormees, ihnus vanamehest isa, kaval petisest ori. Menandros ,,Pahurdaja", ,,Vahekohus" , ,,Äralõigatud juuksepalmik" 39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Teemad: üksikisiku isiklikud elamused, tema õnne taotlemine, poliitikat ei kasutatud. Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast Tähtsamad luuletajad: · Kallimachos (u 310u 240) · Apollonios Rhodios (u 2953. saj. lõpp eKr) · Theokritos (sünd. u 300 eKr) 41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Pastoraalzanri looja tõi kirjandusse idülli
See kujunes paroodilis-mütoloogilise ja olustikulise temaatika liitumisest. Koor võtab etendusest küll osa, kuid esineb vaheaegadel, vaatuste vahel. Teemadeks on perekond ja armastus. Uus-atika komöödias esinevad püsivad karakteritüübid. Intriigi arendatakse oskuslikumalt, iseloome käsitletakse süvendatumalt. Menandros ,,Pahurdaja", + katkendid komöödiatest ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud palmik" 39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Tänapäevalgi eksisteerivad zanritena komöödia, tragöödia ja draama ning nende alaliigid. Erinevus Antiikteatriga on nt see, et tänapäeval ei kanta maske ja naisi mängivad naised. Keskajal aga mängisid naisi veel mehed. Alguse sai teatrietendamise paik. Hilisema aja näitekirjanikud võtavad teoseid antiikajast ja mugandavad neid ning paiskavad siis lavale. 40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Aleksandria luule ehk ilukirjandus tänapäeva mõistes
komöödias. Arendatakse intriige, iseloomu käsitletakse süvendatult. Puuduvad jämedakoelised naljad, ebasündsused, mis olid iseloomulikud varastel perioodidel. Vana-atika kirjanikud: Kratinos, Eupolis, Aristophanes (,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Konnad", ,,Linnud", ,,Rahu", ,,Naised rahvakoosolekul", ,,Plutos"). Uus-atika komöödiakirjanikud: Menandros (,,Pahurdaja", ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud juuksepalmik" 19. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 20. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? A. luule-vihjeline, iseloomustab haruldaste müütide, sõnade kasutamine, lihvitud vorm, tegeles kreeka murrete uurimisega. Eelistati väikevorme, epigrammi, idülli. Kasutati eleegiavorme (jutustav eleegia). Eeposte kirjutamise ajal läks moodi pisieepos epüllion. Siin keskenduti individuaalsele õnnele, mis on eemal riigi elust ja poliitikast. A
eheduse taotlus. Tema looming pole aegunud. ,,Peer Gynt ,,(1867, luulevormis): suurteos ja filosoofiline ideedraama ,,Nukumaja" (1879): naisemantsipatsioon ja suur menu kogu Euroopas. 1880. aastatel: aristokraatlik radikalism, mis pilas masside nõusmisi ja võrdsuse argumente ja valitute hulka kuuluvate õiguste kaitsmine. Realistliku dialoogi oluline arendaja (alates 1870. aastatest) ja meisterlik karakterite kujundaja. Mõju teatri-ja draamakunsti arengule oli pöördeline: Ibseni ühiskondlikud, poliitilised, eetilised, religioossed probleemiasetused mõjutasid Euroopa kirjandust. Realism Soomes Aleksis Kivi (suri 1872). Soome rahvuskirjanik. Proosa realismi vaimus, milles jätkus romantismi traditsioon. Looming tähendas Soome moodsa kirjakeele algust. Olulised draamad ,,Nõmmekingsepad" (1864, enim mängitud kodumaine draama Soomes), ,,Kihlus" (1866) Romaan ,,Seitse venda" 1870
Tema näidendid olid intellektuaalsed ja tema lausetest kasvasid välja iseloomulikud lendlaused, paroolid. Vastandumine raskekaalulisele realismile. 62) (William Butler Yeats) püüdles selle poole, et rajada Iirimaal teater, mis annaks oma osa Iirimaa kultuurilist ja poliitilist iseseisvust taotlevasse liikumisse. 1899. aastal koos Martyn'iga asutas Iiri draamaseltsi, täna preili Hornimani rahalisele toetusele võis Dublinis uksed avada Abbey Theatre, mis tõusis Iiri draamakunsti taassünni keskmeks ja eheda realistliku näitlemistraditsiooni taimelavaks. Tahtis luua Iiri rahvusteatrit. Sündis Dublinis, kolis Londonisse, asutas Irish Literary Society - lavastasid Iiri autoreid. Järgmisena tegi Irish Literary Theatre, juba suurem teater. Statsionaarne trupp saavutati National Dramatic Society'ga 1902 Yeats selle direktor. Tema loomingut kujundab väga Iiri keskkond. Iiri saagad, keldi mütoloogia, talupojakombed, rahvamütoloogia.
Enamasti need kangelased ka jumala vastu mässajad. Byronil Kain peategelaseks, Shelley'l Prometheus, kes samuti jumalate vastu mässu tõstis. Shelley'l erinevalt müüdist ei ole Prometheuse leppimist olümpialastega, vaid Shelley pidas tema mässu niivõrd kauniks, et pani selle igavesti kestma. Byron tõlgendas Kaini vennatappu sellega, et Kaini ei rahuldanud poliitiline olukord taevas. Need näidendid olid antikristlikud. Shelley seletas seda draamakunsti seaduspärasusega (ebadramaatilisus). Shelley't huvitas väga itaallaste religioossus, olemus, nägi nendesse siira lapseliku usu koos eksisteerimist raskete pattudega need olid omavahel ühendatud. Itaallased alati valmis siiralt kahetsema, alandlikult kahetsema, aga nad olid võimetud elama korralikult. Usuelu oli väga reljeefne. ,,Chenchy" Shelley üks näidend. Need olid üks aadlisuguvõsa itaalias. Näidendi aluseks reaalne lugu, ajalooline fakt
annaabi.ee 
