mõõtmiseks; või meningiidiravi mõju hindamiseks. Lülisamba segmendid: · 8 kaelasegmenti · 12 rinnasegmenti · 5 nimmesegmenti · 5 ristluusegmenti · 1 õndrasegment Spinaalnärvid on osa piirdenärvisüsteemist ning ühendavad kesknärvisüsteemi, sealhulgas seljaaju, sensoorsete retseptorite, lihaste ja näärmetega keha erinevates piirkondades. 31 paari spinaalnärve väljuvad korrapäraste vahemaade tagant lülisambast lülivahemulkude kaudu. Dorsaaljuure kaudu sisenevad dorsaaljuure ganglionisse ja sealt seljaajju sensoorsete närvirakkude aksonid. Ventraaljuure kaudu väljuvad seljaajust motoorsete närvirakkude aksonid. Sensoorse sisendi töötlus seljaajus: 1. sensoorsed retseptorid registreerivad stiimuli 2. sensoorsed neuronid spinaalnärvi dorsaaljuure ganglionis saadavad oma aksoneid kolmes võimalikus suunas 3. närviimpulss kulgeb mööda aksonit otse peaaju suunas osana ülenevast sensoorsest traktist 4
moodustavad seljaaju hallaine ümber seljaaju päriskimbud – fasciculi proprii (B4) Väädineuronid (A5) - olemuselt pikad sideneuronid - kehad paiknevad hajutatult või tuumadena hallaine dorsaalsetes osades - jätked tõusevad valgeaine väätides ülespoole ja ühendavad seljaaju peaajuga Juureneuronid (A6) - pikad neuronid - kehad moodustavad hallaine ventraalsetes osades enamasti tuumi - seljaajus on ainult ventraaljuure neuronite kehad - dorsaaljuure neuronite kehad on spinaalganglionis (A7) – väljaspool seljaaju FUNKTSIONAALSED TSOONID Sensoorsed tsoonid - arenenud alaarplaadist - sisaldavad side- ja väädineuronite kehi - väädineuronid moodustavad sensoorseid tuumi, mis on närvide lõpptuumad Motoorsed tsoonid - arenenud basaalplaadist - sisaldavad ventraaljuure neuronite kehi - ventraaljuure neuronid moodustavad motoorseid tuumi – närvide algustuumad Somatosensoorne tsoon - paikneb dorsaalsarves
Supermaitsjad on inimesed,kes näivad olevat tohutult tundlikud mingite kindlate maitsete suhtes ning seda arvatavasti seetõttu, e neil on sõna otseses mõttes rohkem maitsenäsasid kui teistel inimestel. 25% inimestest on supermaitsjad. Rohkem esineb naistel. 4. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada? Kuidas ning miks? 1. Vigastus 2. Perifeersed notsitseptorid nahas 3. Perifeerne närv 4. Dorsaaljuure ganglion 5. Dorsaaljuur 6. Seljaaju 7. Ülenev juhtetee 8. Aju 9. Valu 10. Alanev juhtetee Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest; reageerivad mitmesugustele kahjustustele ja äärmuslikele temperatuuridele. Kaks tüüpi: A-delta kiud võimaldavad kiiresti infot edastada ja vastutavad valu eest, mida inimene kogeb, kui ta on just vigastada saanud.
Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Alla 15 näsa nontaster 15-35 näsa average taster Üle 35 näsa supertaster Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega. 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 1) Vigastus 2) Perifeersed notsitseptorid nahas 3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni 4) dorsaaljuuresse, 5) läbib seljaaju ning pikki ülemist juhteteed ajusse, tulles alaneva juhtetee kaudu tagasi seljaajusse ning ventraalsesse juurde. Negatiivne adaptsioon- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärrituse toimel (pimedusadaptsioon). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset adaptsiooni, vaid avaldab üha suuremat mõju
- Vöötlihaskude (striated muscle) – skeletilihastes (allub tahtele) - Siselihaskude –nt soolestiku ehituses; südamelihaskude - Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ja koos sellega tõmbuvad kokku (kontrakteeruvad) ka lihasrakkudest koosnevad lihased Närvikude – kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne (e piirdenärvisüsteem: motoorsed, sensoorsed närvid, dorsaaljuure ganglionid) Närvirakud – koosnevad rakukehast (soomast, kus rakutuum) ja pikkade jätketega: St ühe aksoniga – signaali edasiviiva jätkega, ja paljude dendriitidega - signaali vastuvõtvate jätketega Kesknärvisüsteem – koosneb pea-ja seljajust Piirde (e perifeerne) närvisüsteem – ajutüvest ja seljaajust lähtuvad närvid, närvisõlmed (ganglionid) Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuvuse (närvi- Impulsi) juhtimine.
· Isheemia puhul on valu tekkimisega seotud mitmesugused metaboliidi ; piimhape, ATP, ADP & K-ioonid. · Närviülekanne neuronilt neuronile toimub glutamaadi & ATP vahendusel, protsessiga on seotud mitmed neuropeptiidid (SP) Notsitseptsioon & antinotsitseptsioon · Notsitseptsioon (Sherrington) - info edasikanne potentsiaalselt kahjustavate ärritajate kohta. Notsitseptiivsete aferentide rakukehad paiknevad seljaaju dorsaaljuure ganglionides, närvikiud sisenevad seljaajju dorsaaljuurte kaudu, lõpnedes dorsaalsarvede hallaines, I, II rakukihis. Projektsioon taalamusse, edasi somatosensoorsesse ajukoorde · Ajukoore aktiivsusest sõltub valu afektiivne & motivatsiooniline tulem. Afektiivset komponenti vähendavad opiaadid. · PAG keskajus, selle piirkonna ärritamisel analgeesia- muud sensoorsed modaalsused ei ärgastu. Sisendid hüpotalamusest, talamusest & ajukoorest. Lõpeb seljaaju dorsaalsarvede interneuronitel
pneumooniaga), immuuunkompromiteeritud ja vastsündinud (eluohtlik pneumoonia, entsefaliit, dissemineerunud varicella), eakad ja immuunkompromiteeritud (vöötohatis). Ülemaailmne, sesoonsuseta. Replikatsioon ja patogenees. Algne replikatsioon hingamisteedes. Infitseerib epiteelirakke, fibroblaste, T-rakke, neuroneid. Võib moodustada süntsüütsiumeid, levida otse rakust rakku. Suudab põgeneda antikehade eest ja rakulise immuunsuse eest ka. Latentne infektsioon dorsaaljuure ja kraniaalnärvide ganglionides. Vöötohatis tekib viiruse replikatsioonil kogu dermatoomi ulatuses. Vöötohatis võib tekkida rakulise immuunsuse allasurumisel või teistel viiruse aktivatsiooni mehhanismidel. Loengus: ülemiste hingamisteede või konjunktiivide infektsioon > viiruse replikatsioon regionaalsetes lümfisõlmedes > primaarne vireemia > replikatsioon maksas, põrnas, teistes organites > nahainfektsioon, villiline lööve. Viirus replitseerub aeglaselt. Haigused. Tuulerõuged.
annaabi.ee 
