Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis onnormaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril -38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub ...
Elemendina kuulub Co antianeemilise vitamiini B12 koostisse(4.35% Co). Co- sisaldavad ensüümid osalevad DNA sünteesis ja aminohapete metabolismis. Co aktiveerib ensüümide karboanhüdraasi ja karbosüpeptidaaside toimet. On andmeid organismi viidud Co- ühendite pärssivast mõjust kasvajarakkudele. Co- ühendite mürgitusega kaasnevad tasakaaluhäired, oksendamine, näovärvi muutumine punaseks jne. Surmavaks Co- doosiks peetakse 25-30 mg keha kg kohta. Organismis on Co- rikkamad maks ja neerud. Co- sisalsus mullas on 1-1,5 mg/kg, taimedes (kuivainena) 0.01-0.06 g/kg. Suhteliselt rohkem on Co- ühendid peedilehtedes. Kui loomatoidus on Co vähem kui 0.01 mg/kg ( arvestatuna kuivainele), väheneb koduloomade pruduktiivsus ja areneb aneemia. Co- puuduse korvamisels lisatakse loomatoidule vähesel määral CoCl2. Vastsündinu organismis on Co- sisaldus suhteliselt kõrge kui täiskasvanul,
Samuti mängib rolli ka inimese vanus, üldine tervislik seisund ja ka inimese sugu. Elavhõbe kahjustab eelkõige närvisüsteemi, võib katkestada neerude töötamise, põhjustab depressiooni ja ärrituvust. Juhul kui naine on lapse ootel ja ta puutub kokku elavhõbedaga, võib mürgistus mõjuda tugevalt ka tulevasele lapsele. Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos. Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat. Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust: · kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline) · raud(III)kloriidi FeCl3 lahusega (20 % lahus) · pulbrilise väävliga (raputada elavhõbedale)
Samuti mängib rolli ka inimese vanus, üldine tervislik seisund ja ka inimese sugu. Elavhõbe kahjustab eelkõige närvisüsteemi, võib katkestada neerude töötamise, põhjustab depressiooni ja ärrituvust. Juhul kui naine on lapse ootel ja ta puutub kokku elavhõbedaga, võib mürgistus mõjuda tugevalt ka tulevasele lapsele. Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos. Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat. Ajalugu: Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi. Elavhõbedat tunti Hiinas ja Indias. Seda on leitud Egiptuse hauakambritest aastast 1500 eKr. Hiinas, Indias ja Tiibetis arvati, et elavhõbe pikendab eluiga, parandab luumurde ja säilitab üldiselt head tervist. Vanad-kreeklased tegid sellest määret ja vanad- roomlased kasutasid seda kosmeetikas. 500 a. eKr tehti teiste metallide ja elavhõbedaga sulameid. 18
Elavhõbe kahjustab eelkõige neerukudet ja funktsioone, aga ka närvisüsteemi, võib põhjustada depressiooni ja ärrituvust, halvatust, nägemise ja kuulmise kaotust. Raseduse korral ka võib olla kahjustatud ka tulevane laps. Elavhõbeda mõju sõltub ka sellest kas tegemist on ägeda või kroonilise mürgitusega. Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos. Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat. 8 Elavhõbeda sattumine toiduahelasse Anorgaanilise elavhõbeda mürgistus Röntgeni ülesvõte kõhupiirkonnas 9 Ajalugu Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi. Elavhõbedat tunti Hiinas ja Indias juba antiikajal
Samuti mängib rolli ka inimese vanus, üldine tervislik seisund ja ka inimese sugu. Elavhõbe kahjustab eelkõige närvisüsteemi, võib katkestada neerude töötamise, põhjustab depressiooni ja ärrituvust. Juhul kui naine on lapse ootel ja ta puutub kokku elavhõbedaga, võib mürgistus mõjuda tugevalt ka tulevasele lapsele. Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos. Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat. 1952-53 puhkes Jaapanis Minamata lahe piirkonna elanike seas massiline haigestumine seletamatusse haigusesse (Minamata haigus). Minamata lahte juhiti keemiatehase heitveed, mis sisaldasid Hg-ühendeid. Neid omastasid vetikad. Toiduahela kaudu sattus Hg vetikaist kaladesse ja neist inimesse. 20 aastat hiljem oli haiguspuhang Iraanis, kus toiduks tarvitati Hg-ühenditega puhitud teravilja
lüaasid kaksiksidemete teke rühmade kõrvaldamisel või nende liitumine kaksiksideme külge; isomeraasid rühmade ülekanne molekuli piires, isomeersete vormide teke; ligaasid = süntetaasid uute kovalentsete sidemete (C-C, C-S, C-O, C-N) moodustamine kondensatsiooni teel. 17. Nimetage toksilisust mõjutavaid tegureid. Mürgid põhjustavad kahjulikke mõjusid juba väikestes kogustes, tavaliselt 3 g või vähem. Toksikoloogid nimetavad seda ainehulka doosiks. Ekspositsiooni aeg Aine vereringesüsteemi absorbeerumise kiirus ja ulatus Aine füüsikaline ja keemiline loomus Organismi vanus ja tervislik seisund 18. Milline võib olla üldefekt kahe mürgise aine samaaegse mõju puhul? Kahe mürgise aine samaaegse mõju puhul võib üldefekt olla üsna erinev: aditiivne (liidetav); sünergism (samasuunaline toime, mis mõjutab organismi tugevamini kui samade toimete summa); antagonism (kui on tegemist mürgiste ainete üksteise mõju kahandamisega);
Näiteks dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg (orgaaniline ühend) on umbes miljon korda mürgisem kui HgCl2 (anorgaaniline ühend). Elavhõbeda antagonistideks on tioolühendid, s.t. koos tioolühenditega elavhõbe mürgine toime väheneb järsult. Samas elavhõbe ise tugevdab ioniseeritud kiirguse kahjulikku toimet Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4 mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos. Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat. 5.3 Hõbeamalgaamplomm Viimastel aastakümnetel on diskuteeritud hõbeda ja elavhõbeda sulamist (amalgaamist) hambaplommide kahjulikkuse üle. Hõbeamalgaamplomme (hõbeplomme) kasutatakse üle 150 aasta. Näiteks veel 1985. aastal kulutas USA-s iga hambaarst aastas 0,5-0,7 kg elavhõbedat. Plommi massist umbes 50% (s.o. 1g) on elavhõbe.
tänane tegevus teile homme ja mida see tegevus võib tuua teistele? Kumb on hirmsam, kas looduse reostamine või inimeste reostamine? Nooruse lollusest või tahtlikust enesehävitamisest tiivustatud narkotarbijate varustamine pole just kõige mõistlikum tegevus. Võib küll küüniliselt nentida, et surnud narkomaan on hea narkomaan aga enne narkomaaniks hakkamist oli ju tegemist ikkagi inimesega. Võib olla oli just eesti narkomuula toodud kogus selleks esimeseks doosiks, millest algas kellegi teise allakäik? Patuoina roll Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhetes. Hetkel käib tõsine rahvusvaheline diskussioon, milles Euroopa Liidu maad üritavad Ladina - Ameerika riikidele selgeks, teha, et tuleks leida alternatiive kokaiini kasvatamisele. Ladina- Ameerika riigid justkui võtavad seda kuulda, samas aga mitte eriti. Miks olla mõne Ladina-Ameerika banaanivabariigi trumbiks - illustreerivaks näiteks kogu
regulaarselt, lubamatu on tööle asuda uue aparaadiga, millel testid on tegemata. Isikudosimeetria Meditsiinikiiritust kasutava personali kutsekiiritust hinnakse isikudosimeetriaga. Dooside suurust on vaja teada kiirgusohu hindamiseks. Dosimeetria põhineb kiirguse poolt aines põhjustatud füüsikaliste ja/või keemiliste muutuste kvantitatiivsel hindamisel. Mõõdetakse kas ekspositsiooni, mis siis arvutuslikult muudetakse doosiks, või neeldunud doosi. Mõõdetud doosid registreeritakse ja neid võrreldakse sarnasel kiirgustööl varem saadud doosidega. 1. 1. Kiirgustöötajate individuaaldoose mõõdetakse termoluminestsents- dosimeetritega (TLD). See on rutiinne tegevus. 2. 2. Isikudosimeetrit tuleb kanda kaitseriietuse (tinapõlle) all vaagna kõrgusel selliselt, et dosimeter oleks esipinnaga langeva kiirgusvoo poole ja sellega võimalikult risti
läbi naha (perkutaanselt) veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt) kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt) · Doos on väline või sisemine. Rutiinuuringutes tavaliselt katseloomale manustatud aine kogus looma kaalu kilogrammi kohta- nn. väline doos. · On rida põhjusi, miks loomale manustatud aine ei pruugi kas üldse jõuda või jõuab ainult osaliselt üldisse (vere)ringesse, s.t. muutub imendumise teel sisemiseks doosiks. · Reaalset imendumisastet näitab biosaadavus - doosi osa, mis transporditakse manustamiskohast üldisse ringesse lähtekujul. · Enamasti parem korrelatsioon sisemise doosi ja toksilise vastuse vahel · Toksilisuse hindamisel parameetrina enamasti väline doos. Üheks levinumaks uuritava aine toksilisuse sümptomiks on katseorganismi surm. Surmav doos (LD) on toksikandi kogus, mis põhjustab ravi puudumisel inimese (looma) surma.
läbi naha (perkutaanselt); veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt); kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt). Doos on väline või sisemine. Rutiinuuringutes tavaliselt katseloomale manustatud aine kogus looma kaalu kilogrammi kohta- nn. väline doos. On rida põhjusi, miks loomale manustatud aine ei pruugi kas üldse jõuda või jõuab ainult osaliselt üldisse (vere)ringesse, s.t. muutub imendumise teel sisemiseks doosiks. Reaalset imendumisastet näitab biosaadavus - doosi osa, mis transporditakse manustamiskohast üldisse ringesse lähtekujul. Enamasti parem korrelatsioon sisemise doosi ja toksilise vastuse vahel. Toksilisuse hindamisel parameetrina enamasti väline doos. Keemilise ühendi kahjuliku toime läviannus on madalaim aine hulk, mille manustamisel katseloomale tekivad organismis füsioloogiliste kohanemisreaktsioonide piiridest väljuvad muutused või hakkab kujunema varjatud, ajutiselt
arv väheneb e = 2,73.. korda) ja T - poolestusaeg. = T / ln 2. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda (pooleni esialgsest). Radioaktiivse preparaadi aktiivsus näitab selles preparaadis ajaühiku jooksul lagunevate tuumade arvu. Aktiivsuse SI-ühik on bekkerell (1 Bq) üks lagunemine sekundis. Kiirguse doosiks D nimetatakse kiirgusenergiat, mis neeldub aine massiühikus D = E/m . Üks grei (1Gy) on doos, mille korral 1 kg aines neeldub kiirgusenergia 1 J. 1Gy = 1 J /1 kg. Biodoos (ekvivalentne kiiritusdoos) näitab kiirguse bioloogilist toimet. Biodoosi ühikuks on siivert (1 Sv). Röntgen-, - ja - kiirguse korral vastab neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 1 Sv. Neutron- ja -kiirguse korral vastab aga neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 3-10 Sv. Esmased kiiritushaiguse tunnused
arv väheneb e korda) ja T - poolestusaeg. = T / ln 2. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda (pooleni esialgsest). Radioaktiivse preparaadi aktiivsus näitab selles preparaadis ajaühiku jooksul lagunevate tuumade arvu. 21 Aktiivsuse SI-ühik on bekkerell (1 Bq) üks lagunemine sekundis. Kiirguse doosiks D nimetatakse kiirgusenergiat, mis neeldub aine massiühikus D = E/m . Üks grei (1Gy) on doos, mille korral 1 kg aines neeldub kiirgusenergia 1 J. 1Gy = 1 J /1 kg. Biodoos (ekvivalentne kiiritusdoos) näitab kiirguse bioloogilist toimet. Biodoosi ühikuks on siivert (1 Sv). Röntgen-, - ja - kiirguse korral vastab neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 1 Sv. Neutron- ja -kiirguse korral vastab aga neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 3-10 Sv. Surmavaks biodoosiks loetakse 5 Sv.
tuuma lagunemise tõenäosus ajaühikus, =1/p nukliidi keskmine eluiga (aeg, mille jooksul tuumade arv väheneb e korda) ja T - poolestusaeg. = T / ln 2. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda (pooleni esialgsest). Radioaktiivse preparaadi aktiivsus näitab selles preparaadis ajaühiku jooksul lagunevate tuumade arvu. Aktiivsuse SI-ühik on bekkerell (1 Bq) üks lagunemine sekundis. Kiirguse doosiks D nimetatakse kiirgusenergiat, mis neeldub aine massiühikus D = E/m . Üks grei (1Gy) on doos, mille korral 1 kg aines neeldub kiirgusenergia 1 J. 1Gy = 1 J /1 kg. Biodoos (ekvivalentne kiiritusdoos) näitab kiirguse bioloogilist toimet. Biodoosi ühikuks on siivert (1 Sv). Röntgen-, - ja - kiirguse korral vastab neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 1 Sv. Neutron- ja -kiirguse korral vastab aga neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 3-10 Sv. Surmavaks biodoosiks loetakse 5 Sv.
ja B12 ning piimhappebakterid teatud B vitamiine) ja aitavad kaasa nii toitainete seedimisele kui omastamisele. Soolemikrofloora suur mass ja arvukus (peensooles108/ml ja jämesooles ulatub 1012/ml) vaid soodustab eelnevalt mainitud funktsioone, kuid samas on ka kaitseks võõrmikroobide kolonisatsiooni eest. Näiteks bakterivaba katselooma nakkuseks piisab vaid 10 Salmonella bakterist, samas kui normaalse mikrofloora korral on nakkuslikuks doosiks 10 6 rakku. Soolemikroflooral on näidatud olevat inimese immuunsüsteemi (nt. seedekulgla teat. lümfaatilise koe - Peyer'i naastude) arengut ja aktiivsust stimuleeriv toime. Biofilmi kaitsva rolli näideteks on veel naise suguteesid kattev põhiliselt laktobatsillidest moodustunud biofilm, mis tänu keskkonna hapestamisele ja bakteriotsiinide tootmisele hoiavad ära patogeenide kinnitumise ja/või vohamise ja seeläbi ka võimaliku põletiku tekke. Samuti ka hambakatt ehk hammastele
annaabi.ee 
