Referaat Kihnust ja selle ajaloost.
Et asustus XVI sajandi alguses oli juba põlisilmeline, on Kihnu ajaloovanema perioodi uurijad (L.
Leesment, P. Nurmekund jt) oletanud selle vanust paarisajale aastale ning püsiasustuse tekke
paigutanud XIII sajandi lõppu või XIV sajandi esimesse poolde.
16. sajandist Põhjasõjani
16.saj. kuulus Kihnu Saare-Lääne piiskopkonna Audru ametkonna rannavakusse. Maksud õiendati
Audru piiskopimõisa kaudu. Kohustuste täitmise järele valvas kubjas. 1530 a pantis piiskop saare
Riia doomdekaanile. Pärast orduriigi langemist kuulus Kihnu algul Taanile, siis vaheldumisi
Poolale, Venemaale, Rootsile. Liivi sõja lõppedes kehtestasid rootslased saarel luteri usu ja
likvideerisid katoliiklikud piiskopkonnad.
Kiriklikult kuulus saar eelneval ajastul Vana-Pärnu, hiljem Audru kihelkonda. Kirikut ja preestrit
saarel ei olnud, kirderannas paiknes vaid köstri teenindav kabel (selle asupaigas täna kohanimi
Vanakiriku). 17.saj
annaabi.ee 
