August Gailit
See on tema elufilosoofia,
millele ta on põhjenduse andnud romaanis ,,Leegitsev süda."(lk11)
See antud lõik annab üldise ja lühikese, kuid samas nii sügava põhjenduse, mis minu arvates on
vägagi tähelepanu ja mainimist väärt.
Siuru-periood oli Gailitile loominguliselt viljakas. Ilmus mitmeid novellikogusid ja romaane.
Enamus tollane looming oli sünge ja väga mõjutatud raskest ajast pärast I Maailmasõda. Nondes
teostes oli inetus küll väga selgelt domneerivam ilust. Ta fantaasia pidi olema väga jube ja julm,
milletõttu teda on nimetatud jumalasalgajaks. Rahvas ei suutnud sellise inetusega harjuda ning
avaldas ka oma arvamust sellekohta.
Haigus hävitab mehed. Naised jäävad üksi ja kaotavad oma elumõtte. Haigus hävitab rahvaid,
maailm on määratud hukule. Piiritu Gailiti fantaasia. Ehk polnudki see ainult ouhas fantaasia, kui
ümbritsev elu oli raske. Sõjakeerises inimesed kaotasid elu mõtte, elati hetkes. Päev korraga.
annaabi.ee 
