ülemaailmne majanduskriis Tänu asumaadest sisseveetava tooraine madalale hinnale langes ka briti kaupade hinnad, mis tõstis nende toodete konkurentsivõimet Oma majanduse päästmiseks loobus Suurbritannia naelsterlingi kullastandardist Briti impeerium Briti impeerium oli 1920. 1930. aastail endiselt maailma suurim riigiühendus Emamaa suhted asumaadega olid keerulised Inglased olid hädas India ja Iirimaa iseseisvuslastega Suhted teiste dominioonidega lahendati 1931. aastal Westminsteri statuudiga Westminster Abbey India vabadusvõitlus Ideeliseks juhiks oli Mahatma Gandhi 1930. aastail algatati kodanikuallumatuse kampaania, mis tähendas, et: 1. indialased ei täitnud inglaste seadusi ega korraldusi 2. boikoteerisid inglise kaupu 3. korraldasid streike Iirimaa vabadusvõitlus Võitlust iseseisvuse eest juhtis Sinn Féini organistatsioon 1914 võeti vastu seadus, millega Iirimaa pidi saama autonoomia, kuid see jäi I
lahingutanner. 1863. Aastal eraldus Lääne-Virginia omaette osariigiks. Nimi: Virginia sai oma nime Inglise kuninganna Elizabeth I auks, keda nimetati Virgin Queen'iks 'neitsikuningannaks'. Hüüdnimed: Virginia kõige varasem hüüdnimi on The Old Dominion 'vana dominioon'. 1663. Aastal koondas Inglise kuningas Charles II Virginia väed oma egiidi alla ja liitis koloonia Prantsusmaal, Iirimaal ja Sotimaal asunud dominioonidega. Virginia kohta on sageli kasutatud ja nimetust The Cavalier State nende varaste asunike pärast, kes olid inglismaale lojaalsed ja Mother of States 'osariikide ema' , sest ta oli kõige esimene koloonia. Et ühendriikide varases poliitikas ja diplomaatias domineeris Virginia aristokraatia, on osariik saanud hüüdnime Mother of Presidents 'presidentide ema' ja Mother of Statesmen 'riigimeeste ema'. Moto: Sic semper tyrannis 'Nii juhtub türannidega alati'.
naistele · Liberaalne partei kaotas oma positsiooni Leiboristidele (esindas tööliste huve) -> esialgu võimul lühikest aega; põhilistel kujundasid poliitikat konservatiivid · 1926 esimene üldstreik 4milj töölist streikisid 9 päeva · Iirimaa iseseisvumine ülestõus Iirimaal; vabadusvõitlus inglastega -> 1921 Iirimaa dominion; 1937 kuulutati välja Iirimaa Vabariik · Üritas hoiduda konfliktidest; tihendada sidemeid kolooniate ja dominioonidega · Osad asumaad kuulutati dominioonideks (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia) oma seadusandlus, parlament, kohtusüsteem, kuid riigipeaks Inglise kuningas · 1931 Westminsteri statuut dominioonid said sõltumatuks sise- ja välispol · Briti Rahvaste Ühendus üritati kolooniaid hoida oma mõjusfääris · 20datel üks peamisi kommunismi vastaseid (valgete toetamine Vene kodusõjas; maj ja sõjaline abi Eestile Vabadussõja ajal)
Moskva ees, Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi NSV Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga NSV Liidu vastu ka Soome (1941- 1944 nn. Jätkusõda) saamaks revansi kaotuse eest Talvesõjas 1939-1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes Soomet esimesena pommitas). · Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine: II maailmasõja alguses moodustasid Hitleri vastase koalitsiooni tuumiku Suurbritannia (koos oma asumaade ja dominioonidega) ning Prantsusmaa. Samas aktiivset sõjategevust Saksamaa vastu ei kuni 1940.a. kevadeni ei arendatud (nn. Kummalist sõda). Seda tingis osalt lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda ja teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel, sest aastatel 1939-1941 võib neid kahte siiski pidada liitlasteks. 1940.a. suvel sundis Saksamaa pärast edukat välksõda Lääne-Euroopas Prantsusmaa kapituleeruma ja sõjategevuses Saksamaa vastu jäid osalema vaid
viia läbi radikaalseid samme et kriisi leevendada INGLISMAA: · Sisepoliitiline areng: laiendati demokraatiat, laienes valiaskond, töölispartei sai valitsusse · Majanduslik areng: majanduskriis, leevendada aitas juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse reguleerimise mehhanismid · Välispoliitline areng: üritatakse mitte sekkuda konfliktidesse, taheti tihendada sidemeid kolooniatega ja dominioonidega DEMOKRAATLIKUD DIKTATUURID Demokraatia kriis · Sotsiaalsed muutused: poliitiliste õiguste andmine laiadele rahvahulkadele · Sõja psühholoogiline ja sotsiaalne mõju: usk tugevasse võimu · Pettumine rahulepingutes · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses -Diktatuurid ja diktatuuriideoloogiad · XX sajandi põhilised ideoloogiad olid kommunistid, natsionaalsotsialistid ja fasistid · Totalitaarne reziim: ümberkorraldust peab teostama riik, mille
1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris NSVL, kes Soome territooriumit esimesena pommitas). 2.3. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine: Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 6 Teise maailmasõja alguses moodustasid Hitleri vastase koalitsiooni tuumiku Suurbritannia koos oma asumaade ja dominioonidega ning Prantsusmaa. Samas aktiivset sõjategevust Saksamaa vastu ei kuni 1940 kevadeni ei arendatud (peeti nn Kummalist sõda). Seda tingis osalt lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda ja teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel, sest aastatel 1939-1941 võib neid kahte siiski pidada liitlasteks. 1940 suvel sundis Saksamaa pärast edukat välksõda Lääne-Euroopas Prantsusmaa
· 19. november 1942- NSVL väed alustasid Staliningradi juures pealetungi ning piirasid Saksa armee sisse. Hitleri plaan vägesid õhust varustada kukkus läbi. 1943 · 2. veebruar 1943 Saksamaa kaotab Stalingradi lahingu. Hoop, millest ei suudetudki toibuda. 9* Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine: 79* II maailmasõja alguses moodustasid Hitleri vastase koalitsiooni tuumiku Suurbritannia (koos oma asumaade ja dominioonidega) ning Prantsusmaa. Samas aktiivset sõjategevust Saksamaa vastu ei kuni 1940.a. kevadeni ei arendatud (nn. Kummalist sõda). Seda tingis osalt lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda ja teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel, sest aastatel 1939-1941 võib neid kahte siiski pidada liitlasteks. 80* 1940.a. suvel sundis Saksamaa pärast edukat välksõda Lääne-Euroopas Prantsusmaa
(põhiseadus): parlamentaarne omavalitsus provintsides. India saavutab 1947a iseseisvuse. 3) Ülejäänud koloniaalimpeerium, kus ei toimu erilisi muutusi (NB! Päriselanikud integreeritakse paremini koloniaalühiskonda kui Prantsuse asumaades). Suurbritannia hiilgav koloniaalajastu on jäänud seljataha. Suurbritannia ei ole enam maailmamerede valitseja. Ajaloo mõju: Suurbritanniat huvitavad 1920'tel maailma mered ja koloniaalküsimused ja suhted dominioonidega. Mandri-Euroopa küsimused on teisejärgulised. Suurbritannia ei toeta Prantsusmaa Saksa-vastast poliitikat, vaid soovib olla pigem suuremeelne sakslaste suhtes. Nt prantslaste Ruhti okupatsioonil (1923) ei ole Suurbritannia toetust (Suurbritannia majanduslik surve PrantsusmaaleI). Suurbritannia on nõus vähendama Saksamaa sõjahüvitiste määra. Suurbritannia kardab kommunismi levikut.' Kokkuvõte: Suurbritannia suurus devalveerub 1920'tel. Majandusprobleemid: krooniline
annaabi.ee 
