EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA
piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine) ja õpetada jumalasõna. (Meie Isa palve,
10 käsku ja "Ave Maria")
Erinevate mungaordude kloostrid Eestis keskajal
Tsistertslased-- liikmete sihiks tegeleda üksinduses põlluharimise, aianduse ja
karjakasvatusega (Kärkna ja Padise kloostrid)
Dominiiklased-- põhitööks ringi rändamine ja jumalasõna kuulutamine. Oluline oli osata
kohaliku rahva keelt. (kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas)
Frantsisklased-- samad tegevuseesmärgid, mis dominiiklastelgi (kloostrid Tartus,
Viljandis ja Rakveres)
Augustiinlased-- segaklooster Pirital (püha Birgittale pühendatud)
Kloostrid oli kui kollektiivsed mõisnikud, kes nõudsid samuti eestlastelt makse ja tegu
oma majapidamises. Rahvas soosis mungaordude tegevust siiski rohkem kui ametliku
kiriku tegevust, sest munkade jumalateenistused olid sageli eesti keeles, munkadelt õpiti
paremaid põlluharimisviise, käsitööd, Eestisse jõudsid munkade kaudu mitmed
viljapuusordid.
Katoliku hariduselu
annaabi.ee 
