Dominiiklaste Katariina kiriku eestseisjatest oli 15. sajandi algusest üks raehärra, teine mustpea. Kõigile vennaskonna liikmetele oli kohustuslik viibida Katariina kirikus jõulude, lihavõtete, Maarja ülestõusmise (15. august) ja Püha Katariina päeval (25. november) toimuvatel jumalateenistustel, samuti vennaskonna jootudele järgnevatel kõrgmissadel ning vennaskonna surnud liikmete mälestuseks peetud hingemissadel. Mustpead tavatsesid annetada dominiiklastele advendiks või Kõikide Pühakute päevaks (1. november) tünni liha, 1-2 tünni kala - turska, heeringat, lõhet vm., tünni herneid ning väiksema summa sularaha. Kui dominiiklaste konvendis 1470. aastatel läbi viidud reform keelas munkadel liha söömise, asendati lihatünn teise kalatünniga. Teated mustpeade heldusest dominiiklaste toetamisel jõudsid ka dominiiklaste ordu juhtkonna kõrvu ning 1478. aastal väljastas dominiiklaste ordu kõrgmeister Tallinna mustpeadele üriku,
t. e.m.a.), kus haudadest leiti vanimaid antropoloogilisi materjale Võrtsjärve ümbruse elanike kohta. Valma sadam on suuremaid järvel, vajalikul määral süvendatud, juurdekuuluvate hoonetega ning spetsialiseerunud kalasadamaks. Valma lähedal on supelrand ja Raudsepa dendropark. Kolga-Jaani kirik Ristija Johannesele pühendatud gootistiilne maakirik on üks lõunapoolsemaid Kesk-Eesti suurtest keskaegsetest paekiviehitustest. Arvatavasti rajati kirik 14. sajandi algupoolel dominiiklastele iseloomuliku lihtsa jutluskirikuna. Ühelööviline kirik võlviti nähtavasti 14. sajandi lõppveerandil Tallinna meistri juhatusel. Põhjasõja järel jäi kirik kauaks varemeisse. Suurema ümberehituse käigus 1875. a. püstitati ka 45 m kõrgune läänetorn. Aastail 1890- 1917 oli Kolga-Jaani pastoriks ärkamisaja suurkuju ja kultuuriloolane Villem Reiman (1861- 1917), kelle mälestussammas avati 1988. a. Kiriku lähedal avati 16. augustil 1925 Vabadussõja mälestussammas 17 langenule
isoleerituses pühenduda jumalateenimisele. Lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega. Tsistertslaste naisharul olid kloostrid linnades: Tallinnas ja Tartus, aga ka Lihulas. Dominiiklased oli kerjusmungaordu, mis kuulutas jumalasõna ka kloostrimüüridest väljaspool, muuhulgas ka eesti keeles. Dominiiklased tegelesid ka hariduse andmisega, nende kloostrid asusid Tallinnas, Tartus ja lühikest aega ka Narvas. Frantsisklaste kerjusmungaordu sarnanes üldjoontes dominiiklastele, nende kloostrid asusid Tartus, Rakveres ja Viljandis. Birgitiinide ordu tegutses alates 15. sajandi algusest Pirita kloostris, mis oli ainus kaksikklooster Eesti alal. 16. sajandi alguses kerkis Liivimaal üles kohaliku kõrgema kooli idee, mida toetasid eriti Saare-Lääne piiskopid, 1540. aastatel ka Liivi ordu. Finantsvahendite ja huvipuuduse tõttu ei saanud ideest siiski asja ja ka reformatsiooni järel ei osutunud see võimalikuks. Mitmed Liivimaalt
pühendatud tsunftiskraade ärakirjadele. Skraaköites on muude linnaelu reguleerivate määruste hulgas ära toodud Lange, Hasse ja Marsowi 13 punktiline ettepanek Tallinna kirikuelu uuendamiseks, pärit tõenäoliselt ajavahemikust 13.18. september 1524. Ettepanekud hõlmasid järgmisi teemasid: valida evangeelne ülempastor, luua kogudusekirikute juurde vaeste ühislaegas, tuleb lõpetada katoliku vaimulikele tasu maksmine, tuleb trahvida prostituute, keelata dominiiklastele jutlustamine ja ning keelata inimestel Toompeal peetavatel katoliiklikel jutlustel käimine. 19. septembril 1524 kogunesidki raad ja gildide esindajad raekotta, et valida evangeelne ülempastor, kelleks sai Lange. Otsustati, et kogudusekirikute juurde tuleb ka valida evangeelsed vaimulikud, kes lisaks muudele ülesannetele korraldaks vaeste ja haigete eest hoolitsemist ning valiti ühislaeka eestseisjad. (Kala 2007: 13-17.) 1525
taimed: samblikud (lihhenofloora) ------------------ seened (mükofloora) seda enam ei tehta Ülevaade Eesti taimkatte uurimise ajaloost Esimesed andmed Eesti taimestikust Keskaegsest taimeteadusest Eesti alal on vähe andmeid, seda eelkõige kirjalike allikate vähesuse tõttu. Sel ajal kasvatati kloostriaedades enamasti ravim- ja ilutaimi ning tegeleti kultuurtaimede introduktsiooniga. On teada, et 13. sajandil kuulus dominiiklastele ladinakeelne meditsiinilis-botaaniline käsikiri "Herbarius-Codex", mis sisaldas taimede kirjeldusi ning juhatusi ravimtaimede kasutamiseks. Eelmise sajandi algul läks see käsikiri Tallinna linnaarhiivist kaduma. 1452. aastast on teateid Tallinna raeapteegi aia olemasolust. 1645. aastal asutati Narva apteegi aed, kus 1677. aastal kasvatati ligikaudu 150 liiki ravimtaimi. 1632. aastal asutati Tartus Academia Gustaviana, mis kujunes lisaks kõrgkoolile veel ka akadeemiliseks teadusasutuseks
Piiskop Friedrich kaebas otsuse peale ja tühistati. 1324 Paavst Johannes XXII otsus – kompromiss. Friedrich sai tulla Riiga (oli muidu kuuria juures), aga ordu keeldus. Fr pani liivimaa seltskonna (ja oma vasallid) kirikuvande alla ja mossitas. Leedus oli suurvürst Gediminas. Rünnati Dünamündet. Leedulased tegid rüüsteretki: ordu piiras Riia sisse ja 1330 alistus. Tehti uus ordulinnus sinna. Gediminase kirjad. 1322/23 saatsid ka kirja paavstile, hansalinnadele, dominiiklastele jms. Kutsus maale kaupmehi, rüütleid, vaimulikke ja näitas tahet astuda ristiusku. Piiskopimeelsetele see hea. Niisiis said nad ordule peael sundida rahulepingu leedulastega. Aga rahu polnud kauaks. Ordu sõlmis Gediminase vastu lepingu Novgorodiga. Kui paavsti saadikud kohale tulid, ütles Gediminas oma ideedest lahti. Seega, kirjad võltsingud? Või kaval diplo manööver Gediminasel vms? Igatahes kirjad tehtud Riias. Ja ordut kahjustas. 1340. aastail konflikt Pihkvaga
inimesed neile andsid. Reformatsiooni ajal sai varapuudus neile saatuslikuks: vanematel ordudel oli majanduslik baas, kerjusmungad aeti aga linnadest välja. Kerjusordusel oli tsentraliseeritud ülesehitus, need jagunesid provintsidesse. Vanade ordude puhul nõuti, et munk oleks ühes kohas paigal, kerjusmunkade puhul oli ette nähtud munkade asumine ühest konvendist teise Dominiiklased arendasid teoloogiat ja kui 13. saj said alguse teoloogilised ülikoolid, siis needki kuulusid dominiiklastele. Studium generale dominiiklaste koolid, mis ei jäänud ülikoolidele palju alla Dominiiklane oli nt Aquino Thomas ja paljud teised kuulsad intelligendid. Ka inkvisitsioon anti dominiiklaste ordu ülesandeks. 14. saj jagunes dominiiklaste ordu kaheks tiivaks: observantideks (rangem tiib) ja konventuaalideks (leebem tiib). Dominikaanlasi on kutsutud ka issanda koerteks domini canis. Teine suur ordu oli frantsisklaste ordu, kelle nimetus tulenes ordu rajaja nimest Franciscusest,
annaabi.ee 
