Reformatsioon
Sellisesse isoleeritusse jäi ainult vanim
Eestis asunud mungaordudes - tsisternlaste ordu. Selle liikmete sihiks oli
tegeleda üksinduse põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega. XIII sajandil
asutasid nad kloostri Tartu lähedal Kärknas ja XIV sajandi algul Padisel. Hiljem
moodustus tsisternlaste naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas.
Eestisse asusid ka ühiskondlikus elus palju aktiivsemaid dominiiklaste ja
frantsisklaste kerjusmungaordud. Dominiiklasni min tegevusepõhjal
"jutlustajateks vendadeks". Neil olid kloostrid Tallinas ja Tartus, XVI sajandil ka
Narvas. Frantsisklasi hüüti riietuse järgi "hallideks vendadeks", kloostrid rajasid
ma Tartus, Viljandis ja Rakveres.
Mõlemad ordud panid rõhku jumalasõna kuulutamisele, mille nad ühendasid
kerjamisrännakutega, jõudes nii paljudesse paikadesse. Rännates oli vaja osata
kohaliku rahva keelt. Dominiiklastel oli see üks elukorralduse nõuetest. Nii
muututi omamoodi rahvaõpetajateks
annaabi.ee 
