Bethsholomoni sünagoog. Hoone põhiplaan ja fassaadijoonis on kostrueeritud üksteisega lõikuvatest kolmnurkadest. 7.6. Guggenheimi muuseum Et Wrighti tuntuim ehitus on just moodsakunstimuuseum, on kurioosne, sest ta ise ei kannatanud oma majades mingeid pilte peale jaapani graafika. Moodne maalikunst talle ei meeldinud ning tema arhitektuuri mõju oli temale olulisem kui see, et selles olev kollektsioon mõjule pääseks. Tegelikkuses domineeribki Guggenheimi muusemui arhitektuur sealsete eksponaatide üle. Solomon R. Guggenheim soovis pidevalt oma kollektsiooni eksponeerida. 1943. aastal kohtusid nad esmakordselt; 1944. aastal esitles arhitekt esimesi kavandeid ning 1945. aastal esitleti avalikkusele 26 ehitise mudelit. Kuid ehitustööde alguseni pidi kuluma veel 11 aastat. Selle aja sisse mahtus
ekspositsioon võib olla töötluslik. 17 Kuues sümfoonia h-moll 1893. Ebatavaline tsükli finaal - adagio lamentoso, mis codas järjest hääbub, faktuur hõreneb. Helilooja ise mainis: "Finaal ... see on purustuse, hävingu resultaat." Järelikult vihjab "purustusele" eelmine osa, särav, ent agressiivne skertso (ühendatud tantsuline ja marsilik muusikaline materjal, lõpuks domineeribki marss). -- I osas NB peateema tuletatud sissejuhatuse teemast (19. sajandil tavaline), töötluse kulminatsioon kandub repriisi. Tsaikovski ja "Võimsa rühma" liige Borodin ( tegelikult keemiaprofessort, kes vabal ajal komponeeris -- 2 sümfooniat, 3. pooleli) olid esimesed vene heliloojad, kes kirjutasid Lääne-Euroopa tasemele vastavaid sümfooniaid. (Borodini stiil nii ta ooperis "Vürst Igor" kui ka ta sümfooniates on eepiline, rõhutatult venelik).
Proovitakse sellele tundele sisu anda. Ühelt poolt tegemist küllaltki efektse armastusromaaniga. Selle armastuse otsing on kattuv armastuse tunde sõnastamisega. See sõna on siin olulisem kui keha. Ennekõike käsitletaksegi siin sõna noore armastuse võrdkujuna. Värske tunde sõnastamine on kõige tähendusrikkam ja olulisem nii nagu seesama esimene armastuski. Paralleelselt esimese aramastustundega kogu aeg üritatakse sellest aru saada. Ja mingil hetkel see arutelu domineeribki selle tunde üle. Intensiivne stiil, tugevad võimsad kujundid kirjutamisprotsessi tähistamiseks. Sõnastamine taandatakse tagasi Piiblile ja esmasele sõnale või esimesele armastusele, mis on alati originaalsed ja algupärased. See positsioon on opositsioonis selle armastuse ja selle sõnastamise postmodernse kontekstiga. Kõik sõnad on kuidagi ära kulunud ja kliseelised, nad Eesti nüüdiskirjandus
annaabi.ee 
