Rooma riigis. Hadrianuse vall- Hadrianuse poolt ehitatud riigipiir 17 kindluse ja 80 väravaga Põhja- Inglismaal Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia, Gallia, Hispaania, alad Doonaust lõunas. Piiridele rajati kindlustusvööndid, kaitsmaks riiki väljaspool elavate barbarite eest. Hiline keisririik (284 476 pKr) nimetatakse dominaadiks, kuna kujunes tavaks pöörduda keisri poole sõnadega dominus (isand ja keiser). Seda perioodi nimetatakse ka hilisantiigiks. Sõdurkeisrite ajajärk (235 284pKr) Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Diocletianus- sünninimi Diocles (245 313) oli Vana-Rooma keiser. Tegi karjääri riigi sõjaväes, kus tõusis keiser Caruse ratsaväe komandöriks. Pärast Caruse ja tema
väesalgad. Nende järel liikusid terved hõimud vankrite, kariloomade, naiste ja lastega. Paljud piirkonnad rüüstati ja mitmed provintsid eraldusid impeeriumist. Dominaadi aegsed keisrid 284. a tuli võimule keisri ihukaitseülem Diocletianus (284-305) ja erinevalt teistest sõdurkeisritest valitses ta üle 20 aasta. Ta rajas valitsemiskorra, mis vastas toimunud muutustele ja kindlustas Rooma riiki. Alates Diocletianusest nimetati keisrit "dominus" (isand) ja valitsemisvormi dominaadiks, mitte enam printsipaadiks. Ka tuntakse Rooma ajaloo seda osa, mis algab Diocletianusega, hilise keisririigi nime all. Diocletianuse reformidega hakkas kehtima idamaistele eeskujudele tuginev absoluutne monarhia koos oma õukonnatseremooniatega. Keisri isikut loeti jumalikuks, pühaks. Senat lakkas lõplikult impeeriumi valitsemisest osa võtma. Valitsemine läks keiserliku nõukogu kätte, mille liikmeteks olid nimetatavad ametnikud. Ametnike arv kasvas kiiresti.
Vabriigi aegses Roomas kuulus õigusallikate hulka ka rahvakoosolekute ja senati otsus, aga keisririigi ajal sai õigusloojaks ainult keiser. Autoriteediks oli vaid kõrgete juristide ja nõuandjate otsused. Peale selle ühtlustati juriidilineterminoloogia. Sellega pandi alus õigusteadusele. Rooma õigus sai hilisemate Euroopa õigussüsteemida aluseks. Hiline Rooma keiserriik ehk dominaat Rooma riigi lagunemine Sõdurkeisrid Nimetati dominaadiks, kuna keisri poole pöörduni sõnadega dominus et deus, mis tähendab tõlkes isand ja jumal. Seda aega on ka nimetatud hilisantiigiks. 3. sajandil elas Rooma läbi sügava majandusliku ja poliitilise kriisi. Põhjus oli selles, et keskvalitsus sõltus leegionitest. Valitses nn sõdurkeisrite aeg. See tähendas, et leegionid valisid enda seast keisreid. Keiser pidi ka kuuletuma leegionitele ja see põhjustas väga kiire keisrite vahetuse. Näiteks 50 aasta
harva.Suri loomulikku surma. Paulus apostel Paulus , püha Paulus, 1 esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. Paulust kirjeldatakse Uues Testamendis kui kreeka juuti ja Rooma kodanikku Tarsosest ning ägeda kristlaste tagakiusajana. 26) Hiline keisririik Diocletianu Vana-Rooma keiser, alates Diocletianusest nimetati keisrit "dominus" ja s valitsemisvormi dominaadiks. Rooma ajaloo osa, mis algab Diocletianusega, tuntakse hilise keisririigi nime all; rajas valitsemiskorra kindlustas Rooma riiki; Taastas lõplikult impeeriumi sisemise ühtsuse ja piiride turvalisuse; viis läbi sõjaväe- ja administratiivreforme; kristlaste viimane suur tagakiusamine leidis aset Constantinu Vana-Rooma keiser, Tõusis esile Diocletianuse tagasiastumisele järgnenud
annaabi.ee 
