mistahes päritoluga uurijale tuleb tagada juurdepääs ükskõik millisele rahvuslikule arhiivile 1940-50. aastate muutused maailma arhiivinduses, seda mõjutanud tegurid, Rahvus- vahelise Arhiivinõukogu teke ja tegevussuunad. · Raskuskese ajaloouurimiselt arhiivindusele, sest muutus ühiskond: - organisatsioonilised ja tehnoloogilised muutused, sh muutused dokumendihalduses - uued dokumenditüübid - dokumendihulga kasv ja hindamisprobleemide teravnemine - ajaloouurimise meetodi ja sisu muutumine - arhivaari kutseprofiili muutumine - arhiivindusliku maastiku mitmekesistumine: äriarhiivid, parlamentide arhiivid, poliitiliste parteide arhiivid, meediaarhiivid tekkisid klassikaliste riigi- ja kirikuarhiivide kõrvale Rahvusvaheline Arhiivinõukogu (ICA) · Koondab 190 riiki ja territooriumi
Mitme täitja korral on vastutavaks (koordineerivaks) täitjaks resolutsioonis esimesena märgitu. Talle edastatakse saabunud dokumendi originaal, ülejäänud täitjatele tehakse koopiad. 5.4. Dokumentide registreerimine 5.4.1. Registreerimise eesmärgid ja põhinõuded Registreerimise eesmärgid: tagada dokumentide tähtjalise lahendamise kontroll; võimaldada kiire informatsiooni leidmine (ka arhiivi antud dokumentidest); pidada arvestust asutuse dokumendihulga üle; aidata kaasa dokumentide autentsuse tagamisele. Eestis seni informatsiooni avalikkuse seadust ei ole, arhivaalide avalikkuse ja juurdepääsupiirangute probleeme käsitleb arhiiviseadus. Rootsis aga rõhutatakse ühe kirjade registreerimise eesmärgina avalikkuse juurdepääsu kindlustamist avalikele dokumentidele. Registreerimise põhinõuded: peab olema ühekordne, st kord asjaajamisteenistuses registreeritud dokumenti ei registreerita struktuuriüksuses
annaabi.ee 
