Rahvusarhiivi on võimalik edastada ainult neid digitaalallkirjaga dokumente, milles sisalduvate failide vormingud vastavad arhiivivormingutele. Juhul kui digitaalselt allkirjastatud fail ei ole arhiivivormingus, tuleb läbi viia failide konverteerimine. Dokumentide ja nende kirjelduse arhiivipüsiv kuju Ülemist liigitusüksuseid identifiseerivad metaandmed. Dokumendi metaandmeid. Dokumendifailide tehnilisi metaandmeid. Dokumendifaile. Lisaks moodustatakse arhiivimoodustaja, arhiivi, funktsiooni, sarja ja dokumendi taseme kirjeldustest omaette XML fail. Arhiveeritavate andmete edastamine Rahvusarhiivi SHAxxx.txt (vastavas DVKkapslis paiknevate failide räsisummadega). Liigitusyksus.xml. Sisukord.txt. CDR andmekandja kasutamisel andmete edastamiseks tuleb vastavalt Arhiivieeskirjale kõigist andmekandjatest 2 identset koopiat. Igal andmekandjal peab paiknema: shaxxx
sellele vahetult järgneva otsingusõnaga: allinurl:tuuker. Tulemuseks on ainult need veebilehed, mille aadressis sisaldub kuskil sõna tuuker. Veebilehed, mille tekstis on see sõna sees, kuid mitte aadressis, selle otsinguga välja ei tule. allinurl:tuuker allinurl:salajane allinurl:synnipaev 7. Lähene loovalt Varasemates punktides loetletud trikke saab omavahel kombineerida. Kuidas leida kõiki riik.ee veebis olevaid dokumendifaile, milles on juttu kartulitest? Niimoodi: kartul site:riik.ee filetype:doc. Kuidas leida saksa veebilehtede hulgast selliseid, kus on juttu koertest ja lastest, aga kus kohe kindlasti ei oleks juttu kassidest? Niimoodi: hund +kind -katz site:de. Kuidas leida korraga Postimehe, Eesti Päevalehe ja SL Õhtulehe veebidest artikleid, milles on juttu Egiptusest? Niimoodi: egiptus site:epl.ee OR site:postimees.ee OR site:sloleht.ee. Leidmaks Eesti veebiaadressiga serverites olevaid lahtiseid
faile kuhu oma kood kopeerida. Seepärast öeldaksegi tihti, et arvutiviirus on programm, mis suudab ise levida. Tegelikult arvutiviirus päris iseseisvalt ju ei levi, ta vajab programmifaile (või teatud juhtudel mõnd teist liiki faile), kuhu oma koodi kopeerida. Faile, kuhu viiruse programmikood on kopeeritud nimetatakse peremeesfailideks (host). Olemas on ka arvutiviiruseid, mis nakatavad näiteks Microsoft Wordi dokumendifaile (makroviirused) jne. Sellisel juhul hakkab viirus levima arvutisüsteemis juhul kui nakatunud fail mõne rakendusega avada. Tänapäeval on sellist liiki viiruseid toodetud pea kõikide levinumate rakenduste failidele ning viirus võib levida ka näiteks piltide, e-raamatute ja muude taoliste rakenduste failide abil. Uss (worm), nagu ka viirus, on konstrueeritud ennast ühest arvutist teise kopeerima, kuid ta teeb seda automaatselt, kasutades arvuti funktsioone, mis on mõeldud failide
annaabi.ee 
