soovivad leida ka välistudengeid ja samuti avatud ülikoolis, mis on ju tegelikult mõeldud neile, kes juba käivad tööl, ent tahaks end ka sellest hoolimata edasi arendada. Ent kõrgharidus Eestis peaks olema tulevikus ülekaalukalt ikka tasuta ja eesti keeles. Mõistagi on tasuta kõrgharidusel mõtet vaid siis, kui see on kvaliteetne. Eelkõige peaks Eestis panustama kõrghariduse kvaliteeti. Me paneme suuri lootusi doktorantuurile, ent makstes doktorantidele vaid 6000 krooni kuus. Siis on meil raske nõuda, et nad pühenduksid vaid oma õpingutele ja teadustööle. Kvaliteet maksab ning kuna Eesti väärib head kõrgharidust, siis tuleb kõrgharidusele tagada piisav rahastamine. Mõistagi tuleb selle kõige juures maksimaalselt ära kasutada Euroopa Liidu raha, mis kulub ülikoolitaristu uuendamisel marjaks ära. Eesti edu taga on eesti inimene ning just eestlaste kõrge haridustase on üks peamisi
observatooriumiga. Orbiidile saatmine sai teoks aprillis 1968. aastal. Need tööd toimusid niinimetatud musta ukse taga, ruumides kuhu tavalistel töötajatel sissepääsu polnud. Projekt realiseerus satelliidina Kosmos-215, mida vahel peetakse esimeseks kosmoses paiknenud astronoomiaobservatooriumiks. Mindki värvati selle projekti andmetöötlusse, kuigi olin aspirantuuris (vastab ligilähedaselt praegusele doktorantuurile) juba poolteist aastat tegelenud tähtede vaatlustega 6 kaksikteleskoobi abil. Pärast ülikooli ja enne aspirantuuri olin kolm aastat töötanud Tartu Ülikooli niinimetatud Lunoidijaamas. Tegin seal satelliitide positsioonide määramist tähtede suhtes. Ühtlasi kavandas Charles Villmann sel ajal kosmosest helkivate ööpilvede uurimist ja värbas mind ka sellesse töösse. Maapealsete vaatluste osas oli kesksel kohal
annaabi.ee 
