reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Paavst Paulus III kutsus 1545. aastal kokku Trento kirikukogu ning tegi kkardinalidele ülesandeks võtta meetmeid vaimulike korruptsiooni ning rahaliste kuritarvituste vastu. Kirikukogu mõistis hukka protestantlikud õpetused (lunastus ainuüksi usu läbi, konsubstantsioon) ning jäi dogmaatilistes küsimustes endistele seisukohtadele. Säilitati ka patukustutuskirjad, palverännud, pühakute ja reliikviate austamine ning Neitsi Maarja kultus. Üheks tähtsamaks vastureformatsiooni meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks ning neile õppekirjanduse trükkimine. Tugevdati kiriku tsentraliseeritud organisatsiooni ja distsipliini, piiskoppide poliitiline ja administratiivne tegevus pidi taanduma usulise ees.
väljatöötamisel 4)õigustunnetuse meetod seadusetekstide tõlgendamisel seögita sätte mõte. 5)pedagoogiline meetod dogmaatilises kasuistikas. 2.Õiguse dogmaatilise käsitluse uurimismeetodid (paljuski puhtteaduslikud eesmärgid, vähene praktiline tähendus): l) üldise temaatika ja problemaatika meetodid; 2)dogmaatilise evolutsiooni meetod; 3)dogmaatiline võrdlev meetod; 4)hindamismeetod; 5)jääkide meetod juriidilis-dogmaatilistes töödes; 6)poliitilis-õiguslik hindamismeetod. Paljudel juhtudel sisustatakse dogmaatikat, kui midagi muutumatut ja kivinenut. Kindlasti ei ole õigusdogmaatika üheselt määratletav. Õigusdogmaatika all tähistatakse praktilist õigusteadust. Õigusdogmaatika on õiguse mitmetasandilise tundma õppimise juures õigusliku tegevusega kõige otsesemalt seotud. Üldisel tasandil mõeldakse dogmaatika all kogu