Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50) Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit edasi oma lähtekoha:"kõik on muusika". Siit mitmes suunas edasi töötades jõudis Cage "juhuste muusikani".(Selle arengu algimpulsina ei saa jätta arvestamata ülemaailmset majanduskriisi 1929.a., mille tõttu Cage kaotas oma elukoha ja vanemate toetuse.) Juhusemuusikat iseloomustab see, et teoste muusikalised dimensioonid (heli tugevus, kestus, tämber, registrid) on sama avatud nagu kompositsioonide üldine pikkus - nn."kindlaksmääramata muusika".
Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50) Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit edasi oma lähtekoha:"kõik on muusika". Siit mitmes suunas edasi töötades jõudis Cage "juhuste muusikani".(Selle arengu algimpulsina ei saa jätta arvestamata ülemaailmset majanduskriisi 1929.a., mille tõttu Cage kaotas oma elukoha ja vanemate toetuse.) Juhusemuusikat iseloomustab see, et teoste muusikalised dimensioonid (heli tugevus, kestus, tämber, registrid) on sama avatud nagu kompositsioonide üldine pikkus - nn."kindlaksmääramata muusika".
Boulezile tehti ülesanne organiseeri 26 Vastureakstsioonina serialismi üliorganiseerimisele sündis avangardmuusika teine suund - kõlavärvimuusika e. sonorism John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit edasi oma lähtekoha:"kõik on muusika". Siit mitmes suunas edasi töötades jõudis Cage "juhuste muusikani Juhusemuusika euroopalik variant on aleatoorika (juhitud juhuslikkus) - improvisatsioon helilooja poolt etteantud raamides. Kasutati rütmi-, vormi-, kontrapunkti-aleatoorikat. Heliloojad leidsid rohkesti uusi tämbreid: võeti kasutusele uusi pille ja mänguvõtteid. Uute tämbrite otsingud viisid elektronmuusika tekkele 1940-50.