Kuumutamise reageerib metallidega, käitudes oksüdeerijana. Aktiivsemate mittemetallide suhtes käitub redutseerijana. Fosfaan - PH3 Kõige püsivama oksiidi moodustab o.-a. V. Põlemisel tekib P4O10. See on valge tahke aine, mis seob õhuniiskust, võib siduda vett ka teistest ainetest. Ortrofosforhape. Tekib oksiidi reageerimisel veega. Fosforhape lahustub hästi vees. Keskmise tugevusega hape. Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) 2H3PO4 + 3CaSO4 Divesiniksulfaadid lahustavad vees hästi, vesinikfosfaadid ja fosfaadid mitte. Tavaliselt kasutatakse fosforit väetisena. Süsinik ja räni IVA rühm, o.-a. vahemikus IV kuni IV. Süsinik on vähemaktiivne, aatomitel neli vähepolaarset kovalentset sidet. Väliskihi orbitaalide ja elektronide arvud võrdsed, ei liida ega loovuta seetõttu elektrone. Ränikristallil on metalne läige, võib olla pooljuht, kovalentsed sidemed ei ole püsivad. Süsinik on looduses vähelevinud
Kõigil juhtudel kulgeb bioloogiline oksüdatsioon dehüdrerimise teel selviisil, et dehüdrogenaasid ( vastavad ensüümid ) võtavad substraatidelt ära vesiniku. Sõltuvalt mikroorganismi ensüümi sünteesist, eraldatakse tinglikult aeroobset ja anaeroobset ning ... Aeroobse hingamise puhul on vesiniku ekektroni lõplikuks atseptoriks hapnik. Anaeroobse hingamise puhul võib lõplikuks atseptoriks olla N, S, C. Mis redutseeruvad NH3, divesiniksulfaadid ... 14. Mikroorganismide hingamistüübid Hingamistüübi alusel jaotatakse mikroobid: 1) Obligaatsed aeroobsed paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanneoksüdeeritavalt substraadilt õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooni protsessis, mille tulemuseks on vee ja süsihappegaasi teke. Vabaneb substraadis olev energia. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia
Kõigil juhtudel kulgeb bioloogiline oksüdatsioon dehüdrerimise teel selviisil, et dehüdrogenaasid ( vastavad ensüümid ) võtavad substraatidelt ära vesiniku. Sõltuvalt mikroorganismi ensüümi sünteesist, eraldatakse tinglikult aeroobset ja anaeroobset ning ... Aeroobse hingamise puhul on vesiniku ekektroni lõplikuks atseptoriks hapnik. Anaeroobse hingamise puhul võib lõplikuks atseptoriks olla N, S, C. Mis redutseeruvad NH3, divesiniksulfaadid ... 14. Mikroorganismide hingamistüübid Hingamistüübi alusel jaotatakse mikroobid: 1) Obligaatsed aeroobsed paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanneoksüdeeritavalt substraadilt õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooni protsessis, mille tulemuseks on vee ja süsihappegaasi teke. Vabaneb substraadis olev energia. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia
annaabi.ee 
