Kaseiinkiud (Pilt 1) võrreldes villakiuga on hapete suhtes tundlikumad. Leelislahuste suhtes on kaseiinkiudude vastupidavus veidi suurem kui villakiul, kuid lahjades leelislahustes on nad keemistemperatuuril täielikult lahustuvad. Suurim erinevus võrreldes lambavillaga on kaseiinkiu 8 madal väävlisisaldus (umbes 0,7%, kui lambavillas on väävlit umbes 3,7%). Disulfiidsidemete puudumine ongi kaseiinkiu halvema keemilise püsivuse põhjuseks [4].Lisaks sellele on kaseiinkiud taaskasutatav ja bioloogiliselt lagundatavad [1]. Maapähklivalgud kaubandusliku nimega Ardil, on väga meeldivad, pehmed ja soojad taimsed kiud. Niiskusimamisvõimelt ja tugevuselt sarnanes see kiud lambavillaga. Vaatamata tema headele omadustele on selle tootmine kalliduse tõttu lõpetatud [5].
Prosteetiline rühm- koensüüm, mis on kogu reaktsiooni vältel tugevalt ensüümi külge seotud, kas kovalentselt või paljude nõrkade interaktsioonidega. Valkude struktuuritasemed osata selgitada. Millisel tasemel avaldub biotoime (aktiivtsenter) o Primaarstruktuur - mida näitab, milleks võimalik kasutada. Valgu kindel aminohappeline järjestus ja disulfiidsidemete asukoht o Sekundaarstruktuur - -heeliks ja -struktuur - kuidas moodustuvad (millised sidemed). Vesiniksidemete abil formeerunud ruumiline struktuur Jaotub: -heeliks ja -struktuur o Tertsiaarstruktuur gloobulid (kerajas) ja fibrillid (niitjas-kiudjas). Sekundaarstruktuuridest moodustunud o Kvaternaarstruktuur. Koosneb subühikutest
Mõnede valkude renatureerimiseks on vajalikud kofaktorid, valgu ligandid, mis stabiliseerivad tema ruumilst struktuuri. Sellised kofaktorid võivad olla näiteks metalli ioonid, mis moodustavad valgu struktuuris koordinatiivseid sidemeid. Renatureerimine on aeglane protsess võrreldes valgusünteesi käigus toimuva struktuuri tekkega. Renatureerumist kiirendavad mitmed ensüümid (valgu disulfiid isomeraas, peptidüül-prolüül isomeraasid), mis kiirendavad disulfiidsidemete vahetust või proliini konformatsiooni muutust. Valkude renatureerimist kiirendavad molekulaarsed chaperonid. 11 Valkude natiivne pakkimine, chaperonid Valkude pakkimine natiivseteks toimub posttranslatsiooniliselt: -valk peab saavutama natiivse 3D struktuuri; -valk peab siduma kofaktorid; -valgud modifitseeritakse ensümaatiliselt; -valgud peavad komplekseeruma teiste alaühikutega Valkude kõrgemad struktuurid on kodeeritud tema järjestuses. Valkude pakkimine
4. Bioloogilised funktsioonid: katalüütiline (ribonukleaas); regulatoorne (insuliin); transport (hemoglobiin); struktuurne (kollageen); reserv (kaseiin); kontraktsioon (aktiin); kaitse (immunoglobuliinid); adaptor (AKAP-valgud); eksootilised funktsioonid (antifriisvalgud kalades). 5. Valgu sekveneerimine 1. aste. Ahelate lahutamine mitme polüpeptiidahela korral (ntks ekstremaalse pH'ga) 2. aste. Disulfiidsidemete katkestamine (ntks performaadiga oksüdeerimisel) 3. aste. N- ja C- terminaalsete jääkide määramine. 4. aste. Ahela fragmenteerimine ja iga fragmedi järjestuse määramine. 5. aste. 4. astme kordamine erinevate lõikeprotseduuridega, et saada erinevaid fragmente. 6. aste. Ahela kogujärjestuse rekonstrueerimine ülekattuvate fragmentide järjestuse põhjal. 7. aste. Sulfiidsidemete asukohtade määramine. 6. Peptiidie laboratoorne süntees tahkel kandjal
2) Katkestada (taandada või oksüdeerida) disulfiidsidemed 3) Määrata N ja C terminaalsed jäägid 4) Lõigata iga ahel lühemaks fragmentideks ja määrata iga fragmendi järjestus 5) Korrata 4.ndat sammu kasutades erinevaid lõikeprotseduure et saada erinevaid fragmente 6) Rekonstrueerida ahela kogujärjestus ülekattuvate fragmentide järjestuste põhjal 7) Määrata disulfiidsidemete asukohad Peptiidide laboratoorne süntees tahkel kandjal põhimõte. Sünteesitava polüpeptiidi C-terminus on kovalentselt seotud lahustumatule vaigule. Liidevata aminohappe aminorühm kaitstakse blokeeriva rühmaga, mis pärast aminohappejäägi liitmist kasvavale peptiidahelale eemaldatakse. Liidetava aminohappe karboksüülrühma aktiveeritakse karbodiimiidiga. Iga tsükli (aminohappejäägi lisamisel) järel take faas filtreeritakse välja
Selle järjestuse retseptor on hüdrofoobne Met jääkidega ümbritsetud tasku SRP P54 subühikus. Ning translokaatorid paiknevad ER-s. Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus Retrotransposonite teke, DNA liikumine mitokondro ja tuuma vahel Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid Õige konformatsiooni teke, osaline proteolüüs, oligosahhariidse komponendi lisamine, disulfiidsidemete teke, multimeeride teke Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendatud valguahelast. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks (ingl.k heavy chains), kaht väiksemat ning samuti omavahel identset ahelat nimetatakse kergeteks ehk L-ahelateks (ingl
Selle järjestuse retseptor on hüdrofoobne Met jääkidega ümbritsetud tasku SRP P54 subühikus. Ning translokaatorid paiknevad ER-s. 4. Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus. Retrotransposonite teke, DNA liikumine mitokondri ja tuuma vahel 5. Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid Õige konformatsiooni teke, osaline proteolüüs, oligosahhariidse komponendi lisamine, disulfiidsidemete teke, multimeeride teke 6 6. Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendatud valguahelast. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat
Siin on vajalik Fc- kaudne mitmesuguste rakkude kaasamine Fc-retseptorite (FcR) abil. Fc-regioon - nn kristalliseeruv osa. Funktsioon: seostumine rakkudega (Fc-retseptorid), komplemendiga. IgG prevaleerib inimese organismis . Vereplasmas on teda 75%. (12-14 g/l). IgG1- 65%, IgG2- 25%, IgG3- 5%, IgG4- alla 5%. Esineb kaks kerget ja kaks rasket ahelat. Homoloogsuse aste erinevate alaklasside vahel on väga suur (90-95%). Erinevus on enamasti disulfiidsidemete arvus hingeregioonis. γ1 ja γ4 ahelates on kaks disulfiidsidet, γ2 ahelas 4 ja γ3 ahelas 11. IgA prevaleerib inimkeha sekreetides (süljes, maomahlas, limaskestade sekreetides, rinnapiimas). Vereplasmas on tema sisaldus väike 10-15%. Raskel ahelal on 3 domeeni. Eksisteerib 2 IgA alatüüpi IgA1 ja IgA2. IgA2 tüüp omab veel 2 alleelset varianti (allotüüpi): A2m(1) ja A2m(2). Suured erinevused on alatüüpide vahel hinge regioonis
paljunemistsükkel. Ei ole teada, kuidas on kaveoolide liikumine erinevatesse raku piirkondadesse määratud. (loe miskit) 4.)Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus. RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. On omane retroviirustele. 5.)Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid. ER-s: Disulfiidsidemete teke, Valkude kokkukeerdumine, Valkude oligomeeride teke. Golgis Glükosüleerimine , Osaline proteolüüs . 6.)Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (Ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest
Mõnede valkude renatureerimiseks on vajalikud kofaktorid, valgu ligandid, mis stabiliseerivad tema ruumilst struktuuri. Sellised kofaktorid võivad olla näiteks metalli ioonid, mis moodustavad valgu struktuuris koordinatiivseid sidemeid. Renatureerimine on aeglane protsess võrreldes valgusünteesi käigus toimuva struktuuri tekkega. Renatureerumist kiirendavad mitmed ensüümid (valgu disulfiid isomeraas, peptidüül-prolüül isomeraasid), mis kiirendavad disulfiidsidemete vahetust või proliini konformatsiooni muutust. Need reaktsioonid on iseenesest väga aeglased ja vajavad seepärast kiirendamist (proliini isomerisatsioon joonisel 1.9). Valkude renatureerimist kiirendavad ka eelnimetatud molekulaarsed `lapsehoidjad' (chaperonid). Chaperonid on väga suur molekulide klass, millest osa toimivad valgusünteesi käigus, teised osalevad valgu transpordil ja hoiavad ära lõpliku struktuuri tekke, kolmandad aga osalevad valkude renatureerimisel. Viimaste hulka
Ribunukleaas A (RNaas A) – denatureerida (kuumutamise, keemiliste ainetega), jääb primaarstruktuur muutumatuks, lagunevad vaid nõrgad sidemed, mis ruumilist struktuuri kinni hoidsid. Renatureerub kui on sobivad kofaktorid – valgu ligandid, mis stabiliseerivad tema struktuuri. Nt metalli ioonid (moodustavad valgu struktuuris koordinatiivseid sidemeid). Renatureerimist kiirendavad ensüümid – valgu disulfiidi isomeraas, peptidüül-prolüül isomeraasid – kiirendavad disulfiidsidemete vahetust või proliini konformatsiooni muutust. Kiirendavad ka chaperonid. Chaperonid erinevad funktsioonid – toimivad valgusünteesi käigus, osalevad valgu transpordil ja hoiavad ära lõpliku konformatsiooni teket, osalevad valkude renaturatsioonil kiirendajana. Hsp 60 – chaperon, kiirendab renaturatsiooni (bakterites GroE). Moodustab toru, millesse siseneb denatureerunud valk. ATP hüdrolüüs harutab ta lahti ja aktiivne struktuur taastatakse.