Seaduses on ette nähtud teatud tähtajad, mille jooksul isik, kui ta leiab et tema õigusi on rikutud, võib pöörduda kohtu poole. Aeg nõudega kohtusse pöördumiseks ongi hagi aegumistähtaeg. Hagi on kohtusse esitatud nõue. Siis võimegi rääkida nõude aegumise ehk hagi aegumise tähtajast. See on tähtaeg, millal isik kes arvab et ta õigusi on rikutud, võib nõude esitada kohtusse. Kui keegi leiab, et ta õigusi on rikutud, siis tuleb olla kiire ja distsiplineritud oma õiguse teostamisel. Reeglina on nii, et mida kaugemaid asju tuleb uurida, seda keerulisem ja tülikam on ka kohtupidamine. Seega, üheltpoolt on aegumise tähtajad selleks, et distsiplineerida õigustatud isikuid. Teiseks, et tagada hea kohtupidamine ja kolmandaks, et anda võimalikule teisele poolele ka õigusselgus (muidu võiks 10 aastat jutti ähvardada hagiga). Hagi aegumise tähataja möödumisega nõue ei lõpe. Küll ei taga riik sellele nõudele enam kaitset
Seaduses on ette nähtud teatud tähtajad, mille jooksul isik, kui ta leiab et tema õigusi on rikutud, võib pöörduda kohtu poole. Aeg nõudega kohtusse pöördumiseks ongi hagi aegumistähtaeg. Hagi on kohtusse esitatud nõue. Siis võimegi rääkida nõude aegumise ehk hagi aegumise tähtajast. See on tähtaeg, millal isik kes arvab et ta õigusi on rikutud, võib nõude esitada kohtusse. Kui keegi leiab, et ta õigusi on rikutud, siis tuleb olla kiire ja distsiplineritud oma õiguse teostamisel. Reeglina on nii, et mida kaugemaid asju tuleb uurida, seda keerulisem ja tülikam on ka kohtupidamine. Seega, üheltpoolt on aegumise tähtajad selleks, et distsiplineerida õigustatud isikuid. Teiseks, et tagada hea kohtupidamine ja kolmandaks, et anda võimalikule teisele poolele ka õigusselgus (muidu võiks 10 aastat jutti ähvardada hagiga). Hagi aegumise tähataja möödumisega nõue ei lõpe. Küll ei taga riik sellele nõudele enam kaitset.