Kapriisidega toime tulev täiskasvanu on lapsele kasvamises tõeliselt toeks. Sihilikult pahatahtlik 2 - 3-aastane laps ei ole. *Füüsiline kontakt maandab pingeid. *Mida enam täiskasvanu ehmatab või lapse hädast segadusse satub, seda vähem on temast lapsele tuge. *Järsk löök või kriiskav hääletoon võib jätta püsiva jälje lapse mällu - aastaid hiljem ei mäleta ükski väikemees tüli tekkimise põhjust, küll aga talletub alateadvusesse kogetud ehmatus või hirm. *Distsiplineerituse teine tasand - laps oskab kuuletuda ja suudab end kontrollida. Et selleni jõuda, on vaja treeningut. Aitavad elust enesest tulevad nõuded - need on lapsele arusaadavad, ta täidab neid meeleldi. *Kolmas distsiplineerituse tasand on see, kui laps ise tahab olla nii, nagu peab. Tunnetab reeglite vajalikkust ja nõuab nende täitmist nii iseendalt kui teistelt. *Distsipliin,mis tekib väljast tuleva keelu või käsu kaudu, püsib enamasti vaid seni, kuni korraldajatoast lahkub
põlastab ja teine umbusaldab. Sestap ei saagi sõjaasjanduse unarusse jätnud valitseja, juba mainitud ebameeldivustele lisaks, olla oma sõdurite poolt lugu peetud, ega saa ka ise nende peale kindel olla. Seepärast ei tohi valitseja sõjalisi harjutusi kunagi unarusse jätta ning rahuajal tuleb tal nendega veel hoolikamalt tegelda kui sõjaajal; seda saab ta teha kahel viisil: esiteks tegudes, teiseks mõtetes. 3. Mis puutub tegudesse, siis tuleb tal - lisaks hoolitsusele vägede distsiplineerituse ja hea väljaõppe eest - käia ühtelugu jahil ning harjutada seeläbi oma keha raskustega ja õppida ühtaegu tundma paikkonna iseärasusi: uurida välja, kui järsud on mäed, kui kaugele ulatuvad orud, kuidas kulgevad tasandikud, milline on jõgede ja soode iseloom - ja kõike seda tuleb valitsejal teha suure hoole ja püüdlikkusega. Sedalaadi teadmine on kahtpidi kasulik: esiteks õpib ta tundma oma valdusi ning oskab neid siis
põlastab ja teine umbusaldab. Sestap ei saagi sõjaasjanduse unarusse jätnud valitseja, juba mainitud ebameeldivustele lisaks, olla oma sõdurite poolt lugu peetud, ega saa ka ise nende peale kindel olla. Seepärast ei tohi valitseja sõjalisi harjutusi kunagi unarusse jätta ning rahuajal tuleb tal nendega veel hoolikamalt tegelda kui sõjaajal; seda saab ta teha kahel viisil: esiteks tegudes, teiseks mõtetes. 3. Mis puutub tegudesse, siis tuleb tal - lisaks hoolitsusele vägede distsiplineerituse ja hea väljaõppe eest - käia ühtelugu jahil ning harjutada seeläbi oma keha raskustega ja õppida ühtaegu tundma paikkonna iseärasusi: uurida välja, kui järsud on mäed, kui kaugele ulatuvad orud, kuidas kulgevad tasandikud, milline on jõgede ja soode iseloom - ja kõike seda tuleb valitsejal teha suure hoole ja püüdlikkusega. Sedalaadi teadmine on kahtpidi kasulik: esiteks õpib ta tundma oma valdusi ning oskab neid siis
Subjektiivsuse vältimiseks peaks õpetaja mitteformaalsel hindamisel pidama kinni reast metoodilistest nõuetest ja soovitustest.Formaalset kontrolli ja hindamist rakendatakse õppe-kasvatusprotsessis nii jooksvate õpitulemuste väljaselgitamiseks tagasiside saamise eesmärgil kui ka ulatuslikumate õpiresultaatide üle otsustamiseks. Mitteformaalne hindamine ja otsustamine õppe-kasvatustöös (õpilaste ja klassi üldise arengutaseme, õpimotivatsiooni ja distsiplineerituse, klassi kaasatöötamisvõime ning õpilaste tunnis töötamise tähenduses). Õpetaja mitteformaalsed hinnangulised otsustustused puudutavad vähemasti kolme valdkonda: 1)õpilaste ja klassi üldise arengutaseme, õpimotivatsiooni ja distsiplineerituse hindamist, 2) klassi kaasatöötamisvõime jälgimist õpetamise käigus ja 3)õpilaste jooksvat hindamist tunnis. Klassi ja õpilaste arengutasemest ettekujutuse loomine: Et olla objektiivsem uute õpilaste või klassi kohta hinnangulise
2. Millised on põhidokumendid, milles kajastuvad nõuded õpilaste hindamiseks üldhariduskoolis? Õpilaste hindamise kord on Eesti üldhariduskoolides sätestatud haridusministeeriumi vastava määrusega. 3. Milliseid õppetööga seostuvate momentide/tahkude iseloomustamiseks rakendavad õpetajad tüüpiliselt mitteformaalset hindamist? Õpetajad kasutavad mitteformaalset hindamist ... 1) õpilaste ja klassi üldise arengutaseme, õpimotivatsiooni ja distsiplineerituse hindamist, 2) klassi kaasatöötamisvõime jälgimist õpetamise käigus ja 3) õpilaste jooksvat hindamist tunnis. 4. Millist kahte põhilist hindamise liiki eristatakse õpilaste formaalsel hindamisel? 1) Õppetööd toetav hindamine. a) Õpivalmiduse üle otsuste langetamine (inglise keeles placement assessment) hõlmab selgusele jõudmist, millised õppe- eesmärgid on jõukohased õpilasele või õpilasrühmale.
nende hindamise aja ja vormi. Õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. 8.,10. ja 11. klassi õpilastele võib kool ühes õppeaines läbi viia üleminekueksami. Selle nõuded, läbiviimise tingimused ja kord määratakse kooli õppekavas. Mitteformaalne hindamine ja otsustamine õppe-kasvatustöös (õpilaste ja klassi üldise arenguastme, õpimotivatsiooni ja distsiplineerituse, klassi kaasatöötamisvõime ning õpilase tunnis töötamise tähenduses). Igapäevatöös langetab õpetaja pidevalt mitteformaalseid hinnangulisi otsustusi. Need puudutavad kolme valdkonda: õpilaste ja klassi üldise arengutaseme, õpimotivatsiooni ja distsiplineerituse hindamist; klassi kaasatöötamisvõimaluse jälgimist õpetamise käigus ja õpilaste jooksvat hindamist tunnis. Kõigil neil juhtudel on hindamine mitteformaalne
annaabi.ee 
