analüüs võimuilminguid jälgibki--"võimu kõige regionaalsemates, kõige lokaalsemates vormides ja institutsioonides": vaimuhaiglates, vanglates, koolides ja magamistubades. Võimutüüpi, mis vahetas 17.18. Sajandil välja keskajalkuningavõimu ümber ja Rooma õiguse alusel tekkinud juriidilise süsteemi ning mis on olnud üks tööstuskapitalismi ja sellega seotud ühiskonnatüübi kehtestamise põhilisi instrumente,kuid kindlasti mitte selle otsene põhjustaja, nimetab Foucault distsiplinaarseks, aga ka biovõimuks. See vastandub kõigis aspektides eelnevaile võimuvormidele,mis seostusid maapinna ja selle saadustega, puudutasid hüvede ja rikkuste teisaldamist ja omastamist võimu poolt, lähtusid suverääni füüsilisest eksistentsist. Uus võimutüüp teostub pigem inimkehadel ja nende toimingutel--siit ka mõiste "biovõim", millel on kaks aspekti või poolust: esiteks, esmakordselt ajaloos said süstemaatilise ja pideva poliitilise tähelepanu ning
madalamale positsioonile. Koloonia on märgatavalt väiksema tähendusega kui kolonisaator ehk originaal . ,,Ajalooliselt on tõlkesemiootika nii tõlketeaduse kui ka semiootika osa. Tõlkesemiootika arenguloos on olulisel kohal spetsiifilised seosed semiootika eriti kultuurisemiootika ja tõlketeaduse vahel, mis on loonud eeldused siduda semiootika kasutamine tõlketeaduses ja tõlketegevuse mõtestamine semiootikas ühtsemaks distsiplinaarseks tervikuks. Tõlkeprobleemide vaatlemine tänapäeva teaduse eri distsipliinide ristumispunktis peegeldab teadlaste huvi nihkumist kahe keele ja teksti suhetelt tõlketegevuse sotsiaalse ja kultuurilise funktsioneerimise küsimustele" (Torop 2002: 333). ,,Tõlketeaduse ja semiootika kokkupuutest sündiv distsipliin saab end teadvustada uurimisobjekti piiritlemise kaudu. Tõlketeaduse objektiks on tõlkeprotsess, semiootika keskmes on märgid ja märgisüsteemid" (Torop 2002: 335).