Veendumustest sõltumata on kõik Eesti kodanikud kohustatud kaitsma riigi iseseisvust. Kaitseväeteenistuse alternatiiviks loodud asendusteenistus on võimalus mitte tegutseda teiste inimeste tapmisele kaasa aitaval viisil. Võimalik on näiteks asendusteenistujaid kasutada sõja korral tagalas ning rahuajal anda vastav väljaõpe. Kaitseväe- ja asendusteenistuse korra sätestavad kaitseväeteenistuse seadus, kaitseväe distsiplinaarseadus ning Kaitseliidu osas Kaitseliidu seadus. Riigikaitse korralduse sätestavad rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. Kaitsevägi Kaitsevägi on rahuaja riigikaitse seaduse alusel Vabariigi Valitsuse alluvuses ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Tegevteenistuses olev isik ei tohi olla muus valitavas ega nimetatavas ametis ega osa võtta ühegi erakonna tegevusest. Eesmärk on tagada kaitseväelase erapooletus
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEväeDISTSIPLIIN Ajateenijad väliõppusel Kaitseväedistsipliin Kaitseväedistsipliini korralduse alu- tatud nõuded ning muud väeosa elu- seks on neli määrustikku kaitseväe tegevust korraldavad reeglid. sisemäärustik, distsiplinaarmäärustik, Kaitseväe distsiplinaarmäärustik rivimäärustik, garnisonimäärustik määrab kindlaks tegevteenistuses ole- ning kaitseväe distsiplinaarseadus. vate kaitseväelaste ja õppekogunemis- Kaitseväe sisemäärustik määrab tel viibivate reservväelaste (edaspidi kindlaks kaitseväelase üldkohustused; kaitseväelane) kohta distsiplinaarme- kaitseväelasele käsu andmise ja sel- netluse ja teenistusliku juurdluse kor- le täitmise korra nõuded; ülemate ja raldamise; distsiplinaarkaristuste täi- alluvate suhted; kaitseväe kombed ja deviimise, kustutamise, kustumise;