Õigusfilosoofia ajalugu
..
Eetiline kogukond on seesmine ja universaalne (kõigile üks), poliitiline ühiskond on väline ja
iseäralik (erinevad riigiti ja ühiskonniti).
"Igavesest rahust": Kui moraalne mõistus on kindlaks teinud, et sõda (nagu ka valetamine) on ebaõiglane, siis ei teki küsimust, kas igavene rahu on
saavutatav või mitte, vaid on kohustus luua sellised riiklikud ja rahvusvahelised vabariikluse institutsioonid, mida rahuks on vaja.
Nii jõutakse soovidest ja ihadest distsipliinini, õigusriigini (inimeste ühendus seaduse all kus
suverään juhindub üldisest tahtest ja alamad alluvad seadustele). Inimestes toimub niimoodi
moraalne progress.
Kant oli demokraatia suhtes kriitiline, kuna leidis, et enamusreegel ohustab individuaalset vabadust.
Rääkis vastastikkusel põhinevast (konstitutsioonilisest) vabariigist, kus ratsionaalsed olendid
vastastikku üksteist toetavad ja koostööd teevad, kuid inimesed ise liiguvad oma õnne suunas.