moodustasid tervest riigi elanikkonnast vaid märkimisväärse osa. Ülejäänud elanikkonna moodustasid spartiaatide ülemvõimu all olevad perioigid ning heloodid. Sparta range sõjaline sisekorraldus ongi arenenud asjaolust, et spartiaadid pidid kodanikke hulka mittekuuluvaid sõjalise jõuga oma võimu all hoidma. Sparta ranget sõjalist sisekorraldust iseloomust ilmekalt juba asjaolu, et Spartas allutati poisslapsed sõjaväelisele distsipliinile juba 7-aastaselt ning laps pidi kodust lahkuma. Spartalased ei pidanud oluliseks maiseid rikkusi ning raha, vaid võrdsust ja kasinust. Sparta riiklik korraldus on üldiselt üsna sarnane tavapärasele riiklikule korraldusele, selle teebki eriilmeliseks just Sparta range sõjaväeline distsopliin. Nimelt, Sparta riiki valitses üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus ka Sparta sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate
kõrvale sageli surmani. Samuti kuulus õigeks aadlikuks saamise juurde ka käitumisreeglite tundmine. Talupojad: Ülesandeks oli esimest kahe seisust ülalpidada. Ordud: Tsistertslaste (11.saj.) eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, allutatud rangele distsipliinile. Dominikaanid (13.saj.) Dominiiklasteks hakkasid peamiselt jõukate ja haritud perekondade liikmed. Dominikaanid hindasid kõrgelt haridust. Augustiinlased (13.saj.) kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Frantsiskaanid (13.saj.) rändmungaordu, selle eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel Benediktiinid (18
Ateenas oli arenenud merevägi. Ateena jäi sõjaliselt tagasihoidlikumaks kui Sparta, kes pani põhirõhu oma vägevuse väljanäitamisele. Nii Sparta kui ka Ateena olid Kreeka paljude linnriikide seas kõige silmapaistvamad. Kahtlemata olid nad arenenumad, ka paistsid nad silma edukate valitsussüsteemide poolest. Need kaks riiki olid aga ääretult erinevad. Ateena pooldas rahva tahet, haridust, arendas kultuuri. Sparta pani põhirõhu sõjalisele julgeolekule ja distsipliinile. Mõlemad riigid on head näited sellest, kuidas kaks täiesti erineva struktuuriga riiki võivad samaaegselt ääretult edukalt toimida.
Ateenas oli arenenud merevägi. Ateena jäi sõjaliselt tagasihoidlikumaks kui Sparta, kes pani põhirõhu oma vägevuse väljanäitamisele. Nii Sparta kui ka Ateena olid Kreeka paljude linnriikide seas kõige silmapaistvamad. Kahtlemata olid nad arenenumad, ka paistsid nad silma edukate valitsussüsteemide poolest. Need kaks riiki olid aga ääretult erinevad. Ateena pooldas rahva tahet, haridust, arendas kultuuri. Sparta pani põhirõhu sõjalisele julgeolekule ja distsipliinile. Mõlemad riigid on head näited sellest, kuidas kaks täiesti erineva struktuuriga riiki võivad samaaegselt ääretult edukalt toimida.
Poisid on vastuvõtlikud üksildusele ja ängile---näita üles sama suurt kiindumust kui tüdrukute suhtes. Testosteroon teeb poisid sageli vaidlushimuliseks ja rahutuks--- lahenda konflikt rahumeelselt, ära karju ega ründa. Mida isad saavad teha? -Võta isaksolemiseks aeg -Tegele võsukestega aktiivselt- räägi, mängi, meisterda, käi matkamas -Mõnikord on keskendumishäire põhjuseks isa tähelepanu defitsiit -Jaga partneri vaateid distsipliinile. Ta ei tohiks sind karta, kuid peaks austama. Ära löö ega hirmuta poisse, see muudab nad teiste suhtes julmaks - Poeg jäljendab sind- ka seda kuidas sa emasse suhtud, võtab üle sinu suhtumise. Ta ei suuda tundeid välja näidata, kui sinda neid välja ei näita -Enamik poisse armastab mürada. Kasuta nende rõõm ära ja õpeta neile karmiks muutuva mängu katkestamise ja reeglite kehtestamisega enesevalitsust -Õpeta poega naisi austama ja pea lugu ka endast Emad ja pojad 1
või enesepiiramisena, mis ei lase tundeid välja elada. Initsiatiivistaadium on aluseks püüdlemistele täiskasvanueesmärkide poole ning loob eeldused oma võimete rakendamiseks. Kujuneb veendumus, et "ma olen see, mis ma kujutlen end tulevikus olevat." Kooliiga (6-12) töökus või alaväärsustunne. Kujutlusperioodi lõppedes on laps rohkem kui üheski teises eas valmis kiiresti ja ahnelt õppima, saama "suureks", et võtta endale kohustusi, alluda distsipliinile ja täita ülesandeid. Tekib huvi jälgida ja matkida erinevate ametialade esindajaid, kellega lapsel võib olla kokkupuude. Varem või hiljem saabub aeg, kus rahulolu saavutamiseks tahab ta ise midagi ära teha ja seda võimalikult hästi. Tal on vaja tunda töörõõmu. Selle staadiumi ohtlikkus seisneb alaväärsustunde tekkimise võimaluses. Põhjus võib olla eelmiste astmete eesmärkide realiseerimatuses. Oluline on õpetaja osa selle tunde
Kuna ristisõdijad viibisid Pühal Maal ainult ajutiselt, siis olid ordud ainus püsiv ja kindel sõjaline jõud, mistõttu nad omandasid ka suure poliitilise mõjukuse ning tegutsesid sageli iseseisvalt ning sõltumatult ilmalikest valitsejatest. Ordusid nõrgestasid kahjuks siiski omavahelised tülid ja rivaalitsemine. Ordusse astunud rüütlid andsid tavapärase mungatõotuse: olla karsked, kasinad ja kuulukad. Nad tõotasid hoiduda naistest, varast ja alluda distsipliinile. Ordude liikmeskond jagunes kolmeks seisuseks:rüütelvennadpreestervennadteenijavennad (kannupoisid, jalaväelased, käsitöölised)Ordut juhtis tavaliselt suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis ordukapiitel, kuhu kuulusid ordu kõrgemad ametnikud:suurkomtuur (majandusasjade valitseja)varahoidja (rahaasjade valitseja)ordumarssal (sõjaväe juhataja)hospitalier (juhtis orduhospitali ja heategevusüritusi)prior (kõrgeim vaimulik aukandja, viis läbi pühapäevaseid
hariduse sisu: lugemine , kirjutamine (õp kirjatark e grammatist), arvutamine, muusika (kitarrist flööti, lüürat, lüüra saatel laulma), võimlemine (toimus palestras, õpetas paidotribes elegantne kehahoid, kõnnak, tantsimine, ujumine, kreeka viievõistlus) Paidagogosed - lapsesaatjad (kooliealiste poiste jaoks peredesse) Spartas: Kasvatuse eesmärk: füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test) Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne) 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. Keskaegne haridussüsteem toetub hierarhia ideele, mis saab aluseks väga rangetele seisuslikele suhetele keskaegses ühiskonnas. Inimese kõrgeim eesmärk on jumaliku harmoonia tunnetamine.
· Vanuses 18-20 · Sõjaline ettevalmistus Homoseksuaalne armastus kui osa Kreeka kasvatusest · Loomulik osa aristokraatliku helleni kasvatusest noor ülik sai õpetust vanemalt mehelt · Antiiktraditsioon seob meestevahelist armastust eelkõige julguse ja vapruse edasiandmisega · Seotud meheliku alge liialdamisega Kreeka kultuuris (naiste meeste eraldatus, isaduse aseaine) Sparta kasvatus · Kasvatuse eesmärk: füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile. · Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test eugenes kr.k. puhtatõuline). · Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne). 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 7 vaba kunsti: TRIVIUM Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) Retoorika (ilukõne õppimine) Dialektika (vaidluskunst) QUADRIVIUM Aritmeetika Geomeetria (arhitektuuri ja maateaduse alused)
Mängida lubati lastel vähe, kuna mängu peeti tähtsusetuks. 1860. aastal avati Tallinnas lasteaed Evangelistliku Lutherliku Diakonisside Seltsi poolt. Diakonisside Seltsi kuulusid ristiusu koguduse naisteenrid, kes tegelesid heategevusega. Esialgu oli lasteaed mõeldud 6 10-aastastele juudi lastele, hiljem võeti vastu ka eesti soost lapsi, lõpuks jäigi lasteaed töötama eesti lastega. Diakonisside Seltsi lasteaed oli saksakeelne, tugeva rõhuasetusega usukasvatusele ja distsipliinile. Lastele õpetati piiblilugu, katekismust ja vaimulikke laule. Lugema ja kirjutama õppimine oli kohustuslik alates 6. eluaastast. 10- aastaselt läksid lapsed kooli. Erilist rõhku pandi vene ja saksa keele õpetamisele. Tähtis oli ka käsitöö õpetamine. Kudumist ja heegeldamist õppisid võrdselt nii tüdrukud kui poisid. Õpetuse korralduslik ülesehitus oli koolilik. Lapsevanematega hoiti kontakti, neile korraldati misjoniõhtuid ja piibli seletamise tund.
Watson, Edward L. Thorndike ja B.F. Skinner. Kõik nad on tuntud erinevate loomkatsete läbi viimisega. B. F. Skinner (1904 - 1990) Burrhus Frederic Skinner sündis 1904. aastal Pennsylvainia lähedal juristi pojana. Tema mälestuste järgi valitses ta lapsepõlvekodus soe ja sõbralik õhkond, kuid samas oli ta allutatud rangele distsipliinile kõik maiustused ja meelelahutus tuli välja teenida. Lapseeas oli tema meelis- tegevuseks erinevate mehaaniliste leude välja mõtlemine, mis andis eelduse tulevikus loomkatsete jaoks vajalike vahendite leiutamiseks. Ta omandas kõrghariduse New Yorgi osariigi Hamiltoni kolledzis inglise kirjanduse alal, oma tulevast ala
7-16 aastastele muusade kool/palestra seal õpiti lugema/kirjutama (grammatist), muusikat (kitarrist), võimlemist (palestras õpetas paidotribes) 16-18 aastased gümnasionis kõrgem üldharidus.Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt. seitsme vaba kunsti aineid, 18-20 efeebi teenistus s.o. Meie mõistes midagi sõjaväeteenistuse taolist. Sparta Füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile. 1-7 aastased-kodune kasvatus; 7-18 riiklikud kasvatusasutused (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne) nii poistele kui tüdrukutele, kuid eraldi.; 18-20 efeebi teenistus vt. Veel http://www.htk.tlu.ee/video/opmat/kasvatuskultuur/kasvatuskultuur/lk_39.html 3) Seisusliku hariduse olemus keskajal Lapsesse suhtuti kui väiksesse täiskasvanusse.Hariduse eesmärk teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi seitsme vaba kunsti
Rütmi tunnetamine oli tähtis osa füüsiliste harjutuste juures. Mitmed allikad rõhuvad spartalaste julmusele osutades faktile, et noorukitel kästi varastada. Seda ka tehti, varastamine pidi arendama oskusi saamaks hakkama vaenlase tagalas ja õpetama iseiseisvust. Varastamine oli nö õppetöö osana vaid osa ajast, mitte terve kooliaja vältel. Võib öelda, et spartalaste õpetus toimus piitsa ja prääniku abil. Läbi kogu nende hariduse allutati noort karmile distsipliinile, selle hulgas oli ka ihunuhtlus karistus, mida pea igal pool teistes Kreeka linnriikides kasutati vaid orjade puhul. Ihunuhtlust jagasid ka poistele neile määratud salgajuhid, kes olles liiga armulikd, võisid ka ise peksa saada. Valu talumine oli vajalik, kui sõdur sattus vaenlase juurde vangi. Mõned noorukid võtsid piitsahoopide talumist kui võistlust. Üheks väljenduseks oli iga-aastane võistlus Artemise templis, kus noored pidid kannatama piitsahoope
Erialase kvalifikatsiooni olemasolu; Tasustamine rahapalgaga, mida arvestatakse lähtuvalt ametniku positsioonist ametihierarhias ning vastutuse ulatusest; Antud amet on ametniku jaoks ainuke (või peamine) elukutse ja sissetulekuallikas; Kindla edutamise süsteemi olemasolu, mis on seotud nii töö tulemuslikkuse kui ametis oldud ajaga; Ametikoha mittepäritavus ja - ostetavus; Ametniku allutatus rangele ja ühtsele distsipliinile ning kontrollile. Weberi koostatud mudelil oli kolm peamist eesmärki, mida ta tahtis eelpool toodud põhimõtete rakendamisel saavutada: 1) kiirem töö tegemine, 2) usaldusväärsuse tõus, 3) isiklike suhete elimineerimine. 3. JUHTIMISMUDELITEST ÜLDISELT Kas saame erinevaid juhtimismudeleid vaadelda vaid aspektist parem- halvem? Ilmselt pööratakse liialt vähe tähelepanu asjaolule, et erinevad juhtimisteooriad ei pruugi alati omavahel konkureerida.
Kaitseb loomulikkust
Michel de Montaigne kui esseežanri rajaja (vorm, teemad,
Montaigne´i tüüpiline arutlusviis)
Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, isiklik kogemus, oma arvamuse
väljendamine
Pidev arutlus, toetab seda
Tema esseeid ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimalusee
üle
Epikultuuriline filosoof (maise elu nautiise õpetus)
Imetleb inimese elutäitus
Kaitseb loomulikkust
Keele distsipliinile ja dogmatikale vastu
Harmoonia arenemine
Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsus
Looduse ülistamine
Inimesed on erinevad, kõikidel on oma tee ja vaatenurk, mida ma tean?
Vormiliselt vaba, ilma mahupiiranguta
Institutsionaliseeritud kirjandusmaailm klassitsismi ajal.
Klassitsistlikud reeglid, žanrite hierarhiad.
Klassitsism – barokki vastandine
Keele puhtuse eest hoolitsemine, absolutism kultuurilise indidualismi vastu
Kuidas vastandub see autori ja kommentaari funktsioonile? Kuidas on distsipliin seotud tõeväärtusega vale ja tõega? Tooge Mendeli näite asemel muid näiteid (ka poleemika erinevate teaduskeelte segunemisest)? Autori funktsioonile vastandub ta kuna ei toetu isikule, kes diskursuse välja mõtleks, vaid keskendub objektile, meetodile jms. Kommentaari funktsioonile vastandub distsipliin selle kaudu, et distsipliinile ei ole oluline lähte-eeldus, mis tuleks uuesti üles leida, ega identiteet, mida tuleb üle korrata, vaid võimalus uute lausungite loomiseks. Tõeväärtused kehtivad ainult mingi distsipliini enda raames. Seepärast ei saa väita valeks Jumala olemasolu arvamist usklikult, kuigi neurobioloogia on suuteline ära tõestama meie kujutluse Jumalast kui millestki, mis on tingitud meie ajuehitusest. 8. Kuidas on eeltoodud kontrollmehhanismides loovus seotud kontrolliga?
· Teaduslikud teadmised on · *põhjendatud · *heakskiidetud meetodeid kasutades saadud uurimistulemused (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 14) Milline on argiteadmiste ja teaduslike teadmiste suhe? Argiteadmised · sisaldavad subjektiivseid ja spekulatiivseid oletusi, mida on raske usaldusväärselt põhjendada · madala üldistustasemega, nähtuste pindmine tase; · on juhuslikud, seepärast jääb neisse lünki; · ei allutata nn teaduslikule distsipliinile ja seepärast võivad järeldused olla kriitikavaesed ja meelevaldsed; · subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist ("oma mätta otsast"). Teaduslikud ja argiteadmised · TEADUSLIK UURIMISTÖÖ algab sageli hetkest, mil probleeme ei õnnestu enam lahendada argimõtlemise abil või kui argimõtlemine on probleemid avastanud ja lahenduseks välja pakkunud. Teaduse ülesanded · Teaduse ülesanded on:
Komenski, Elliot. Saadakse aru, et karistamine ei ole ratsionaalne kasvatusmeetod. Hakatakse koostama haridusprogramme. Sel ajal tekkis arusaam lapse väärtusest. Siit pärit terminid lapsepõlv, noonusaeg, täisiga, seniilsus. Raamat ,,laste psühholoogia". Lapsi hakatakse koolis õpetama, sest sel ajal tekkisid ka vabrikud: lapsed kooli, vanemad tööle. Laste ettevalmistamine täiskasvanute eluks. Sel ajal tekib ka sõjaväekohustus. Suurt tähelepänu hakati pöörama distsipliinile ja visadusele 5.Sotsialiseeriv stiil (19-20saj. Keskpaik) eesmärgiks kasvatus, trnerovka voli, ettevalmistus iseseisvaks eluks. Vanemad tahavad, et lapsed oleksid õnnelikud. 1933.a. hakkasid lapsed 5-7a töötama, tööaeg oli 14-16 tundi. 20.saj. seadusandlus keelab laste töötamise 6.Abistav stiil (20.saj keskpaigat) - hakati lapse emotsionaalseid vajadusi arvestama. Laps teab paremini, mis on talle mingis vanuses parim, vanema roll on teda õieti suunata ja mitte lasta tal enda üle
piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik kooskõla. Henrik-Läti Henriku teatel korraldasid eestlased 1210. a. Suurema retke latgalite alale ja piirasid lom päeva üht tähtsamat mõõgavendade tugipunti Võnnut. Kaupo-liivlaste vanem Lembitu-Sakala vanem Mõõgavedade ordu-1202.a asutati. Tänu spartalikule elukorraldusele, religioossele motiveeritusele ja tugevale distsipliinile kujunesid mõõgavennad ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Meinhard-Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlase piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Teda austati pühakuna. Berthold-1196.a sai Üksküla piiskopik.tsistertslane. Rahvas ei võtnud teda omaks ja mees sai
Helgi Sallo kartis lapseeas välikemmergut kohutavalt. Ta kartis, et kemmerguaugust ronivad välja ussid, maod või mingid muud niisugused elajad. Alati kui ta sinna läks, hoidis ta ust lahti. Tihtipeale juhtus nii, et seal istudes ning lauldes kuulis ta kuidas hüüti ,,Jõudu neiukene!''. Noorem kooliiga: töökus vs. alaväärsus. Periood, kus hakatakse oma vohaval fantaasial tiibu kärpima ja kuuletutakse ühe rohkem täiskasvanute seatud koolielu distsipliinile. Helgi hakkas käima oma elukohast kaugemal koolis. Selle põhjuseks oli ta ema töökoht, mis asus Helgi koolitee peal ja ema tahtis ilmtingimata teda kord päevas näha. Helgi pidi kooliteel ema töökoha akna alt mööda minema, et ema saaks igakord näha kas laps on ikka korralikult riides. Eriksoni järgi asendub lustakas mäng aegamööda peaaegu täielikult visa ja mõtestatud õppetööga. Last ei hinnata enam mitte üksnes selle alusel, et ta ei teeks üleannetusi, vaid
Kaasajal on õendusel kindel teadmiste baas selgete paradigmadega ja õendusteadus on jõudnud kaugele embrüonaalsest staadiumist ja õigustanud oma eksistentsi kui ”kunst” ja ”teadus”olles võimeline neid kahte mõistet ka selgitama. Õendus kui distsipliin Varased õendusteadlased (1930-50) on püüdnud õendust kui distsipliini kirjeldada, et õenduse arengule suunda anda, kuna varases perioodis oli probleem sellega, et õenduse uuring oleks ikka õenduse uuring. Seetõttu oli distsipliinile sisu andmine pigem ”vaikiv kui sõnaselge”. Oli vaja selgust, mida varajased uurijad ka teha püüdsid, aga distsipliini selguse toomine võttis aastaid aega. Nii jäi see perioodi, kus kõrgharidusega õed Ameerikas (Schwab 1964, Donaldsoni & Crowley 1978), olid seisukohtadel, et ka õenduse distsipliini iseloomustab sisemine struktuur ja ehitus. Allpool on toodud Donaldsoni & Crowley (1978) klassifikatsioon seisukohtadele, mis juhivad õendusteaduslikke uuringuid 1
sõltumata kes nad on ja kust nad pärit on; Nõukogude Liit profisportlasi mängudele (jäähoki, korvpall). 3. Spetsialiseerumine: DSV-d on domineeritud spetsialistide osalemise poolt ning sportlased pühenduvad kitsalt ühele teistest spordialadest reeglite abil eristunud spordialale, võistlusele 10. Sport ja religioon (kirjelda spordi ja religiooni sarnasusi ja erinevusi, milles need või distsipliinile. Vastavalt on ka varustus (ja spetsialistid) spetsiaalselt valmistatud (ja väljenduvad; kuidas religioon mõjutab sporti) pühendunud); Sarnasused sport on uus religiooni vorm või väh religioonile sarnanev; eksisteerivad 4. Ratsionaliseerimine: DSV-d koosnevad reeglite ja strateegiate kogumist
Paljud euroo p a s üldkasutatavad m õiste d siffer, alman a h h, alge br a, ma g a sin, tariif; teadla s e d: Ibn Sina( arst, filoso of, poe et) ja Ibn Rusd(filoso of); Islami kirjandu s e tuntuim teos on araabiak e e ln e muinasjutukogu Tuhat ja üks ööd 9. Mongolite riik, selle ühiskonnakorraldus, vallutused ja mõju euroopale. Milles seisnesid mongolite sõjalise edu põhjused? Hästi juhitud ratsav ä gi, mis oli allutatud rang el e distsipliinile, kiirus ja man ö ö ö ö v e r d a mi s v õi m e , tulejõud, distsipliin ja suure p ära s e d juhid. Esm alt tabas mon g olite rünnak hiinat, lään e poolt rünnati islami m aid, vaallutati kesk aasia ja rüüstati iraani ja kaukaa siat, alistati ven e vürstiriigid ja jõuti kes euro o p a ja vahe m e r e n i, vallutati bagd a d ja dam a s k u s . Mongolite vallutusr etk e d paistsid silma julmu s e ja laastavu s e g a
Kui vastane hakkas neid suruma, taandusid nad ja lahingusse astus esimene rivijoon. Eelkõige heitsid sõdurid vastase pihta pikad viskeodad. Kilpidesse kinni jäädes painutasid odad oma raskusega kilbi alla ja võtsid vaenlaselt võimaluse sellega vabalt tegutseda. Peale seda algas käsitsivõitlus mõõkadega. Kui esimene rivijoon väsis, astus lahingusse teine, ja ainult kõige otsustavamal hetkel astus hulka kolmas rivijoon. Sõdurid allusid rangelt sõjalisele distsipliinile. Leegiones teenisid ainult Rooma kodanikud. Roomale alistatud kogukonnad (nõndanimetatud liitlased) andsid abivägesid. Religioon * Usuti, et jumalate heasoovlikusest sõltub riigi edu ja hüve * Tähtsaimal kohal pontifeksid, kelle eesotsas seisis pontifex maximus- riigi ülempreester. Nad pidid korraldama pidustusi ja pidama järge tähtpäevadel. * Flaamenid- hoolitsesid kindlaks määratud konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest. * Augured- tegelesid tuleviku ennustamisega
aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Mitmed Liivimaa ristiusustamisel osalenud võtmefiguurid, nagu Liivimaa piiskop Bertold ja Eestimaa piiskop Theoderich, kuulusid samuti tsistertslaste ordusse. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks Oli üsna tavaline, et just tsistertslasi saadeti kiriku äärealadele. Vennaskonna liikmete ideaaliks oli Jeesus Kristus, kes pühendas elu teiste teenimisele, ei loonud perekonda ega kogunud mingit maist vara. Kiriku äärealadel lootsid vennad vastristitutele head eeskuju andes neile kristliku ühiskonna loomisel toeks ning abiks olla.Kuna tsistertslased olid ühtaegu ettenägelikud ja
Kanti järgi kelli seada (ta olevat jalutuskäigu ära jätnud ainult päeval, mil ta sai postiga Jean- Jacques Rousseau "Émile"'i). Ta tõusis igal hommikul kell 5, et oma loenguid ette valmistada, ja läks magama kell 22. Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Kuigi Kant ei lubanud endale palju kergemeelsust ning töötas palju ja allutas end distsipliinile, oli ta kaasaegsete kirjelduste järgi lustaka ja mängulise loomuga. Nooruses oli Kant kirglik piljardimängija. Juba enne kuulsaks saamist oli ta linnas üks kutsutumaid külalisi. Sageli lahutas ta lõunasöögi ajal sõprade meelt; see oli talle oodatud puhkusest. Kõige rohkem nautis ta kaupmeeste ja ärimeeste seltskonda. Kant suri 1804. aastal 76 aasta ja 10 kuu vanuses oma kodulinnas haigusesse, tema
Sotsiaalpedagoogika II OSA Sotsiaalpedagoogika praktika SP: on teooria ja praktika ühendus. Orientatsioon SP kui akadeemilisele distsipliinile versus orienteeritud kleindile. Teoreetiliselt orienteeritud SP mõisted: marginaliseerimine, eksklusioon, elutingimused, grupid, ühiskond, uurimused. Praktika: suhted, individuaalsus, isiksuse areng, kaasatus, tegevus, toetus, kasvatus. Alguseks on teooria ja see pole piisav et defineerida SP praktiliselt aluselt. SP praktika: pedagoogiliselt orienteeritud praktika on professionaalse hindamise ja tegevuse aluseks, mis on
hetkekski üksi. Karistused eksimuste vastu olid rängad iga väiksemagi vallatuse eest olid ette nähtud piitsahoobid, korduva eksimise korral seoti laps kinni, jäeti söömata või pandi kartserisse luku taha. Õppimine ja õpetamine toimus õpipoisi meetodil. Kloostris oli noviitsil alati eeskuju ning õppimine oli praktiliselt individuaalne. Vaimulikuks õppimine algas noviitsiajaga s.t. perioodiga, mis pidi näitama, kas poiss on üldse võimeline teadmisi omandama, distsipliinile alluma, vastavate reeglite järgi elama ja ilmalikest lõbudest lahti ütlema. Tulevast vaimulikku harjutati kasinusega. Noviitsi võidi mungaks pühitseda, kui ta oli vähemalt 21 aastat vana ehk täisealine. 4. RÜÜTLIKASVATUS Feodaalide poegadel oli valida kahe põhilise elukutse vahel: kas saada ratsasõdalaseks- rüütliks või vaimulikuks. Rüütlit kasvatati elukutseliseks sõjameheks, kelle põhilise
nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad olid allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks. Tsistertslaste ordu munkadel oli Eestis kaks kloostrit: Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. Mihkli kloostri lõunatiivas asus avar kirik, sellest läänepool abtissi eluruumid. Läänetiivas
materiaalses maailmas; 2. Võrdsus: DSV-d põhinevad ideel, et osalemine ei tohiks olla reguleeritud sünniõiguse ega sotsiaalse taustaga ning kõigil võistlusel osalejatel oleks võrdsed võistlustingimused, sõltumata kes nad on ja kust nad pärit on; 3. Spetsialiseerumine: DSV-d on domineeritud spetsialistide osalemise poolt ning sportlased pühenduvad kitsalt ühele teistest spordialadest reeglite abil eristunud spordialale, võistlusele või distsipliinile. Vastavalt on ka varustus (ja spetsialistid) spetsiaalselt valmistatud (ja pühendunud); 4. Ratsionaliseerimine: DSV-d koosnevad reeglite ja strateegiate kogumist. Reeglid määravad eesmärgid ja kuidas neid saavutada; reguleerivad varustust, mängutehnikat ja osalemistingimusi. Strateegiad sünnitavad ratsionaalselt kontrollitud treeningmeetodid; 5. Bürokratiseerimine: DSV-d on kontrollitud keerukate organisatsioonide poolt rahvusvahelisel, rahvuslikul ja kohalikul tasandil
I Ökoloogiline taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine
vagabondidega. Põhjuseks: keskvõimuga riik, mille tõttu kogukonna tähtsus kadus; demograafiline laienemine, millega senine võim hakkama ei saanud. Traditsioonilistes ühiskondades ainult kooriti, poohhui mis inimesed teevad. Nüüd oli vaja igapäevaelu kontrollide distsipliini abil, et maksimiseerida tööstust (töö+ostmine), tekkis klassikäitumine ja -huvid. Tehased olid kui vaeste hoolekandeasutused, kus neid allutati distsipliinile. Ehk siis: tööstussüsteemi tekkimine ei põhinenud tehnoloogialoogikale, vaid poliitilisele (ehk võimu) loogikale. Ka turu loogika kehtis ainult oskustööliste osas tööstusaja alguses. Economisation of power conflict. Selleks, et hoida võimustruktuuri samasuguselt ebasümmetrilisena, peab majandus kasvama. Tarbimine on püüd oma vabadust tagasi saada, oma eneseuhkust tõsta. Tarbimine ei ole rõõm kontrollist keha üle, see on rõõm keha kontrollida
Tüüpiline linn oli selline kogukond, mida valitsesid vähesed eesõigustatud patriitsiperekonnad. Inimese sotsiaalset staatust näitas see, millisesse gildi ta kuulus. Gildikuuluvus näitas ka seda, millist staatust linna sotsiaalses hierarhias inimene omas. Inimestevahelised suhted kujunesid feodaalühiskonnas individuaalsel alusel. Sotsiaalsed sidemed korporatsiooni sees olid mitte vertikaalsed, vaid horisontaalsed. Nõudes igalt oma liikmelt allumist kindlale distsipliinile, ühesugust elu- ja isegi mõtteviisi, sundides neile peale jäiga käitumismudeli, kasvatas korporatsioon neid samal ajal võrdsuse ja grupi kaasliikmete vastastikuse austuse vaimus ning liitis neid ühiste huvide kaitseks väliste jõudude vastu. Keskaja inimene oli alati grupi liige, see defineeris teda. Keskaja sotsiaalset korda on võimalik õigesti mõista ainult siis, kui arvestame valitsemise ja allumise vertikaalseid, aga ka horisontaalseid korporatiivseid sidemeid
Tüüpiline linn oli selline kogukond, mida valitsesid vähesed eesõigustatud patriitsiperekonnad. Inimese sotsiaalset staatust näitas see, millisesse gildi ta kuulus. Gildikuuluvus näitas ka seda, millist staatust linna sotsiaalses hierarhias inimene omas. Inimestevahelised suhted kujunesid feodaalühiskonnas individuaalsel alusel. Sotsiaalsed sidemed korporatsiooni sees olid mitte vertikaalsed, vaid horisontaalsed. Nõudes igalt oma liikmelt allumist kindlale distsipliinile, ühesugust elu- ja isegi mõtteviisi, sundides neile peale jäiga käitumismudeli, kasvatas korporatsioon neid samal ajal võrdsuse ja grupi kaasliikmete vastastikuse austuse vaimus ning liitis neid ühiste huvide kaitseks väliste jõudude vastu. Keskaja inimene oli alati grupi liige, see defineeris teda. Keskaja sotsiaalset korda on võimalik õigesti mõista ainult siis, kui arvestame valitsemise ja allumise vertikaalseid, aga ka horisontaalseid korporatiivseid sidemeid
PK.1568 Ökoloogiline taastamine (3 EAP) Kordamisteemad eksamiks: I Ökoloogiline taastamine Looduskaitsemeetmed ● Hoidmine ja kaitse ● Mõjutamine ja majandamine ● Taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk.Loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas-)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline) Erinevate süsteemide taastamine ● eluta loodus (koopad, jõed, karjäärid jne) ● elusloodus ○ populatsioonid ja liigid ○ kooslused ○ ökosüsteemid Taastamise eesmärk (soovitav seisund)Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on see, kuhu me tahame süsteemi pöörata? Inimmõju eelne? Taastada tuleb ökosüsteemi isetoimimine e tervis
VÕIMLEMINE PALESTRAS õpetas paidotribes elegantset kehahoidu ja kõnnakut, tantsimist, ujumist, kreeka viievõistlust. Muusade kool. Tüdrukute õpetamine. Gümnasion: Andis kõrgemat üldharidust, mida nimetati enkyklios paideia. Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt. seitsme vaba kunsti aineid Sparta kasvatus: Kasvatuse eesmärk: füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile. Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test eugenes kr.k. puhtatõuline). Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne). HARIDUSSÜSTEEM Keskaeg Rooma impeeriumi langusest (5 saj.) kuni renessansikultuuri tekkimiseni (14-15 saj.) KESKAEGNE kultuuriparadigma TOETUB HIERARHIA IDEELE, MIS SAAB ALUSEKS VÄGA RANGETELE SEISUSLIKELE SUHETELE KESKAEGSES ÜHISKONNAS.
Otsese kontrolli vormid: • Õigus avaldada umbusaldust ministrile • Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel • Õigus vastu võtta seadusi, kuigi need erinevad valitsuse seisukohtadest • Ainuõigus vastu võtta riigieelarve ( raha valitsuse tegevuseks) • Õigus esitada ministritele arupärimisi Kaudse kontrolli vormid: • Valitsusparteid nõuavad parteilisele distsipliinile allumist oma partei ministritelt • Endiste parlamendisaadikutest ministrite kaudu tuleb valitsusse parlamendi tööstiil • Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine. • Menetlemine on parlamendi töö seadusega. • Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil, üksiksaadikul.
Otsese kontrolli vormid: • Õigus avaldada umbusaldust ministrile • Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel • Õigus vastu võtta seadusi, kuigi need erinevad valitsuse seisukohtadest • Ainuõigus vastu võtta riigieelarve ( raha valitsuse tegevuseks) • Õigus esitada ministritele arupärimisi Kaudse kontrolli vormid: • Valitsusparteid nõuavad parteilisele distsipliinile allumist oma partei ministritelt • Endiste parlamendisaadikutest ministrite kaudu tuleb valitsusse parlamendi tööstiil • Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine. • Menetlemine on parlamendi töö seadusega. • Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil, üksiksaadikul.
4. Töö koolides 4.1. Lustivere 7 klassiline kool september 1952. aasta sai Helvist Lustivere 7 klassilise kooli loodusteaduse ja maateaduse õpetaja. Tunnid olid viiendas, kuuendas ja seitsmendas klassis. Helvi oli kuuenda klassi klassijuhataja ning klassis oli õpilasi 26: 14 tüdrukut ja 12 poissi. Ta andis ka loodusõpetuse tundi Lustivere Lastesanatooriumis ühele neljanda klassi poisile. Kogu kollektiiv, kellega Helvi seal koos töötas, meeldis talle. Õpilased allusid hästi distsipliinile. Kuna Helvi oli algaja õpetaja pidi ta kõvasti pingutama. Kuid tänu teistele õpetajatele polnud see väga raske. Paljud õpetajad osalesid kultuurimaja tegemistes, nii ka Helvi. Ta laulis naisansamblis, mida juhatas õpetaja Leida Velling. Helvi töö Lustivere koolis piirdus ühe aastaga. Õpetaja Jakob Oja oli töötanud Põltsamaa. Ning soovis Lustivere kooli tagasi tulla. Haridusosakonna juhataja palus Helvil seda võimaldada ja Helvi oli nõus. Ta viidi üle Adaverre (Lisa 3 punkt 1).
Vt Laine, M. (1997). Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Eesti Riigikaitse Akadeemia, Tallinn. Vangla tekkimise põhjused 1. Idealistlik mudel Humanismi võit barbaarse kohtumõistmise üle. Muutustele tõukas ideeline progress, ideaalid, teaduse arenemine. 2. Organisatsioonilis-funktsionaalne mudel Algselt vangla kui täiusliku ühiskonnakorralduse mudel, kus kurjategijaid saab parandada allutades nad distsipliinile, korrale ja eeskirjadele. Silmnähtav ebaõnnestumine, kuid asutused siiski säilisid. ,,Mugavus"-süsteemi elluviijad kasutasid vanglat isiklikel eesmärkidel. 3. Varjatud funktsiooni mudel Kapitalismi teke Distsiplineeritud ja sõnakuuleliku tööjõu kasvatamine Vangla funktsioonid: Michel Foucault - Vangla ülesanne ei ole karistada vähem, vaid karistada paremini. - Vangla kolm keskset funktsiooni: · Järelevalve · Klassifitseerimine
- Kardinaliks olemine ei tähenda vaimulikuna midagi, loeb pyhitsuslevel. Kardinalil on õigus osaleda paavsti valimisel ja ise saada paavstiks jms - Piiskopile antakse vahel kardinali tiitel. Samas Kuuria kardinalid loouvad oma piiskopi kohast, et kuuria juures töötada - Kardinal muutu ajapikku tiitliks - Esialgu oli kardinalide arv piiratud - Ilmikvaimulikkond ja regulaarvaimulikkond - Regulaarvaimulikkond mungad, ehk ordusse kuuluvad - Mungad peavad alluma ordu distsipliinile - Mungad ei ole preestrid, nad pyhendavad end askeesile, palvetamisele jne. Nad ei pea reaalselt preestri tööd tegema. - Tänapäeval enamus munkasid on preestirid - Kuuria paavsti õukond - Paavstik saamine valijaks rooma rahvas e. Ylikkond - Konklaav suletud ruum, kuhu kardinalid suletakse, kuni nad paavsti valinud on - 12. Sajandistalates valis piiskoppi toomkapiitel - Toomkapiitel kogu, mis koosnes toomhärradest. Need aitavad piiskoppi ja nõustavad
seldzuki hõim, võtsid usuks islami usu ja tungisid 11 saj kesk-aasiasse ning iraani, kus nende pealikud sultanitena valitsema hakkasid. 1071 a purustasid türklased bütsantsi ja vallutasid väike-Aasia. Mongolite vallutused: lääne poolt asusid pealetungile kristlased, vallandades ristisõjad Jeruusalemmas paikneva Kristuse haua vabastamiseks. Märksa ohtlikumaks said mongolid. 13.saj ühendas tsingis-khaan mongolid ja ta valiti suurkhaaniks. Allutas mongolite ratsaväe distsipliinile. Järgnesid üliedukad vallutusretked. Esmalt Hiina, millest sai nende riigi keskus. Tsingis Khaanist sai Hiina keiser. Paisteti silma julmuse ja laastavusega. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi, mis piirdus peamiselt sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega. Ei surutud peale oma usku. Mongolid võtsid 13 saj lõpul vastu islami. Osmanite riik: Väike aasia jäi mongolitel vallutamata, seal valitseisd osmanid ühes riigis osmanite dünastia
Sellele aitasid kaasa nii pikk rahuaeg pärast kauakestnud sõdu, keisri enese sügavad kultuurihuvid kui ka keisri sõbra Maecenase kultuuri soosiv tegevus. Oma minevikku pidasid roomlased kangelaslikuks, minevikku ülistati. Rooma ajalookäsitlus põhines legendidel. Roomlaste ettekujutusele oma minevikust pani aluse keiser Augustuse sõber ajaloolane Titus Livius, kelle arvates oli Rooma saavutanud oma võimsuse tänu vaprusele, patriotismile, lihtsusele ja distsipliinile. Kui Rooma sai maailmariigiks, hakkasid roomlased aga oma voorustest lahti ütlema ja see põhjustaski vabariigi allakäigu. Augustus toetas Titus Liviuse vaateid, keiser pidas end vabariigi taastajaks ja rooma kommete puhtuse kaitsjaks. Paralleelselt ladinakeelse rooma kultuuriga jätkus keisririigi idapoolsetes osades kreekakeelse hellenistliku teaduse, kirjanduse ja kõnekunsti areng. Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just
. Legaalse domineerimise kõige puhtam tüüp on domineerimine bürokraatliku administratsiooni abil. Administratsioon koosneb oma puhtaimal kujul üksikutest ametnikest, keda iseloomustavad isiklik vabadus, kindel hierarhia ning kompetentstöölepingu olemasolu, on tööle võetud vastavalt kvalifikatsioonile, tasustatud kindla rahapalgaga, antud ametit peavad nad ainsa ja põhilise elukutsena, neil on karjäärivõimalus ning alluvad rangele distsipliinile ja järelvalvele nende ametikohal. Bürokraatia on sõltuv kapitalismist, sest see on ratsionaalseim, finantsi pakkuv majanduslik alus, millel bürokraatia saab baseeruda. Bürokraatiale on olulise tähtsusega ka sidetehnilised- ja kommunikatsiooni võimalused. Bürokraatlik haldus tähendab domineerimist teadmiste alusel, Mida suuremad teadmised seda suurem võim.
Mace, Harvard), Ettevõtluse kui nähtuse "vanust" võiks võrrelda · 1948 loodi esimene uurimiskeskus - Harvard Research Centre in Entrepreneurship, inimkonna "vanusega" ... · 1948 esimene konverents Sveitsis, mis muutus Lisaks ettevõtlusele (kui distsipliinile) tegeleb ettevõtluse traditsiooniliseks ning pani aluse erialaühenduse problemaatikaga ka (üldine) ettevõttemajandusõpetus. International Council for Small Business tekkele; Viimane tekkis majandusteaduse jagunemisega rahva- ja · 1953 - P. Drucker ettevõtluse ja innovatsiooni ettevõttemajandusõpetuseks 19. ja 20. sajandi vahetusel kursus N. Y. Ülikoolis; (pigem küll 20. sajandi alguses)
Ka tema käed olid mitte kontorimehe aga pigem enda majapidamises ,,kõike tegija" moodi karedad. Kuna mul oli ka endal talu taastamine käsil siis oli mul üle pingirea Unoga juttu mingitest traktoritöödest. Täpselt sisu ei mäleta aga tunda oli, et ta oli seda noores põlves teinud ja ka siis nädalavahetustel võis teha. Erinevalt nüüdisaegsest, tollal ei allunud erinevate saadikurühmade ja parteide liikmed alati ja kõiges nn parteilisele distsipliinile. Lähtuti erialastest teadmistest, elukogemusest jms. Kuigi maasaadikud olid mitmetes rühmades ja parteides hääletasid nad otsustavatel momentidel sarnaselt maaelu, põllumajanduse või isegi omandi -ja maksupoliitika küsimustes. Kõigepealt hoiti kokku üldriiklike huvide juures muidu oleks kõige vajalikum jäänudki saamata. Mul oli Unole matusepäevaks üks mulgi luuletaja ja kunstniku värsilugu. Vabandan kui selles on mälu või kirjavigu: Inemese jagava puid ja maid
teised seda teevad. Paljud emotsionaalsed ja käitumishäired on tekitatud sellest, kuidas me tõelisust mõtestame. Adler: kõik sõltub arvamusest. Omnia ex opinione suspensa sunt. ABCD- mudel. A võib näida põhjustavat, kuid tegelikult ei põhjusta C-d. Paljuski põhjustab emotsionaalse tagajärje B. Kui kasutada D-d, siis jõuame positiivse C-ni. REBT sisaldab päris palju kodutöid, mis on mõõdukalt direktiivsed, kognitiivse rõhuasetusega, suunatud distsipliinile ja seetõttu peetakse REBTi tõenäoliselt lühiajalisemaks ja väiksema kohtumiste arvuga teraapiaks. Kliendi-terapeudi suhe: ei peeta sooja suhet kohustuslikuks ja ei arvata, et see oleks isiksusliku muutumise vältimatu tingimus. Rõhutatakse küll aga tingimusteta aktsepteerimist, tihedat koostööd, kuid samal ajal tuues välja ja rõhutades käitumise puudujääke. Terapeut aktsepteerib klienti kui eksivat inimolendit, mitte ei ole hinnanguline kliendi suhtes.
Mida saavad juhid teha eetilise käitumise tagamiseks organisatsioonis? · Palgata õigeid inimesi; · Seada rohkem norme kui reegleid · Vältima enese sattumist isolatsiooni · Eetiliselt laitmatu käitumise eeskuju · ? Distsipliin nõutavast töökorrast kinnipidamine - ühest küljest kõigile kasulik, teisest küljest ahistav nähtus. Kas tunnistada töökorra hoidmine ilma hirmuta võimatuks ja järelikult teatav hirmuannus loomulikuks nähtuseks või panna lootused hirmuvabale distsipliinile? Ajaloolised distsipliiniilmingud: - instinktiivdistsipliin; - tabudistsipliin; - tavadistsipliin; - kepidistsipliin; - näljadistsipliin; - enesedistsipliin; - teadlik distsipliin. Distsipliini seisukord sõltub korraldav- ja täitevdistsipliini kooskõlast. Juhtimise eetika tüübid: Tunnused Immoraalne Amoraalne Moraalne juhtimine juhtimine juhtimine
Max Weberi (1921-1922) - 10 ideaalsele ametnikule iseloomulikku tunnust (tõlgendus): 1. Isiklik vabadus allub 6. Kindel palk (sõltub staazist, positsioonist) 34 ametikohustustele 2. Kindel ameti hierarhia 7. Amet on põhiline elukutse 3. Kindel ameti 8. Karjääri süsteem kompetentsus 4. Töö lepingu põhjal 9. Töövahendite lahusus isiklikust varast 5. Kvalifikatsioon 10. Alluvad ühtsele distsipliinile ja kontrollile Efektiivsuse võrdlus: kui kaugel asub bürokraat ideaal tüübist? Ametniku huvid Niskanen (1971) on uurinud bürokraadi käitumise iseärasusi võrreldes erasektoris töötajaga. Selleks, et karjääri teha (paremale järjele jõuda) püüab erasektori töötaja maksimeerida oma firma kasumit. Kui kasvavad firma kasumid, kasvab ka töötaja sissetulek. Seevastu bürokraat püüdleb oma asutuse hea maine, võimu ja tähtsuse poole
Palju orje rakendati töökodades. Oli olmas ka riigiorje, kes töötasid kirjutajate jt kohuseid täites. Kõige otstarbekam oli siiski orjade kasutamine põllumajanduses : ei vajanud erilist väljaõpet, vilju sai maha müüa/välja vedada itaaliast. 5) Orjade olukord Sagely rõhutatakse olulist lõhet, mis eristas põllumajanduses töötavaid ja linnaorje. Maal töötavad orjad täitsid enamasti tootmisülesandeid, puutusid vaevu kokku oma isandaga ning olid allitatud karmile distsipliinile- nende tööjõudu taheti max ära kasutada. Linnas organiseeriti tööd hoopis teisiti. Paljud orjad pääsesid otseselt kontrollist, neil oli teatav autonoomia, nad täitsid väga spetsiifilisi üleandeid. Ka domuse orjad ei istunud käed rüpes, kuid töötingimused soodsamad. 6) Orjusest vabastamine Orjusest võib vabastada kolmel moel- läbi tsensuse, kui tsensorid kannavad orja tema isanda
annaabi.ee 
