"distantsikiiruse" - 1 õppematerjal

Kiirusvõime ja nende arendamise metoodika

Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Eristatakse kiirusomaduste avaldumise elementaarseid ja kompleksseid vorme. Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus (ilma olulise välise vastupanuta), 3) liigutuste sagedus. Nimetatud kiiruse avaldumise elementaarsed vormid on oma olemuselt suhteliselt iseseisvad ja üksteisest sõltumatud. Kiiruse komplekssed vormid on elementaarsete vormide seostumise tulemus ja väljenduvad distantsikiiruse säilitamises, stardikiirenduses, spurtides võistluste käigus jne. Sportlikule treeningule on iseloomulikud neli spetsiifi list kiirustöö reziimi: 1) atsükliline ­ avaldub ühekordse kontsentreeritud plahvatusliku pingutusena suhteliselt pikkade puhkepauside juures; 2) stardikiirendus ­ väljendub kiiruse kiires tõstmises mingist lähteasendist võimalikult lühikese aja jooksul; 3) tsükliline ­ on seotud kõrge (optimaalse) kiiruse säilitamisega distantsil;