Aegade jooksul on teisteski Eestimaa linnades peale Tartu korrastatud seda jõudu ja osavust vajavat spordiala.Sõudmisspordi arengut on pidurdanud ka sõjad mis Eestimaast üle käinud.Näiteks Tartus hävis viimase sõja tules nii sõudeklubi hoone, paadikuurid kui ka paadid. Põhilisteks sõudespordikeskusteks on Tartu, Pärnu ja Tallinn. Nende linnade klubides on kasvanud suuri meistreid.1958.a tuli süstamees Ülo Berting 500m distansil hõbemedalile (hiljem võitis ta ka meistritiitli). Üllatuse valmistasid kanuusõitjad Arvi Oks ja Indrek Tuul, kes finaalis pronksmedali said.Medaleid hakkas tulema treenerite ja sõudjate aerutajate tööhakkas vilja kandma. Aino Pajusalust sai koguni NSV Liidu koondise neljase paarisaerulise paadi naiskonna liige ja ta naasis kolmedett Euroopa meistrivõistlustelt koju kuldmedaliga(1961, 1962, 1963). Tartu treeneri Jüri Kureli initsiatiive asutati ülikoolilinnas sõudespordikool
märtsi 2002.a. määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. · EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest 2. Kuidas ja kust saada andmeid müraallikate kohta? Mürakaartidelt. 3. Kuidas määrata ligikaudse meetodiga liiklusmüra tase sõidutee ääres? 4. Kuidas määrata ligikaudse meetodiga mürataseme langus kauguse arvel? Mis võib mõjutada mürataseme langust pikemal distansil? 5. Mis määrab müraekraani efektiivsuse? Kui palju võib teie arvates ekraaniga liiklusmüra maksimaalselt vähendada? Kas lehtpuud summutavad müra? Müraekraani efektiivsuse määravad kõrgus, materjal ja katkematus ning heli sagedus.Ekraaniga saab müra vähendada kuni 15 (max 20) dB. Lehtpuud talvel ei summuta üldse, alus on ka hõre. 6. Mille poolest erinevad sellised müraallikad nagu sõidutee, raudtee, lennuväli, tööstusettevõte, spordiväljak, lauluväljak?
Ühelt poolt on väga lihtne. Inimesed oskavad sellel teemal rääkida. Aga inimesel on ka segamini, millised on just rahvakalendri tähtpäevad millised kiriku (nt Jõulud). Rahvakalendri tähtpäevad ei olnud kindlal kuupäeval vaid pingil perioodil. Kalender on teatud tüüpi ajamöörmine. Ta peegeldab mismoodi üks ühiskond aega tajub ja tema nähtavakd muudab. Lühimad on päev ja öö ning Eesti kindlasti aastaajad. Aeg jaotub kuupäevadeks, kellaaegadeks.Aeg oleks kui mingil distansil. Aeg liigub minevikust oleviku kaudu tulevikku Tsükliline aeg tähendab, mingi periood saab otsa ja algab uus. Tsüklilise aja tunnuseks on aja kvaliteet. Praegu on lineaarne aja käsitlus. Vaid oma mineviku kirjeldamises ilmneb tsükliline ajataju. Päev · Keskpäev ( päike on lõunas, kõige kõrgemal) · päevade märkimine nr + kuu. Nt Saksamaal 12. saj · tornikellad linnades 11.-14. saj Aasta · päekeseaasta , nelipööripäeva