Mõtlemise põhireeglid, loogika
üldküsimustes sellest valdkonnast. Tänapäeval võib üsna veendunult väita,
et mõtlemine ei ole asjade maailma peegeldamine, vaid see on suhteliselt
iseseisev fenomeen, mille funktsioneerimisest on võimalik mõningaid
üldistavaid lauseid formuleerida. Neid mõtlemise seesmisi mehhanisme
avavaid lauseid on nimetatud mõtlemise printsiipideks ehk reegliteks.
Loogika ongi seesuguste lausete kogum. Sedavõrd loogika on mõtlemise
õpetus.
Distanseerudes küllaldase aluse reeglist ja pöördudes tagasi teema
alustuses nimetatud põhjuslikkuse seose juurde, on asjakohane teha
mõningaid metodoloogilisi tähelepanekuid.
Arutluses väljal de re fikseeritakse objekti (asi, nähtus)
mitmesuguseid parameetreid, tehakse arvutusi, võrreldakse neid ja selle
põhjal jõutakse uuritava nähtuse esinemise sageduse, olemusliku seisundi
või oodatava-prognoositava ilmnemise kohta. Seda on nimetatud