saj itaalias- tähistab mitmehäälset muusikakultuuri. Tähtsamad madrigal ja caccia Freancesco Landino- pime hinnatuim muusik, helilooja, muusikateoreetik, Firenze toomkiriku organist. Kõrgrenessanss 15 saj Keskuseks Burgandia, uus kõlaideaal (terts ja sekst) kirikumuusika tähtis jälle, ilmalik polüfooniline laul jätkuvalt populaarne. tekkis kaanon, võeti kasutusele Bass(4 häält), tekkis a capella John Dunstable – olulisim helilooja, korrastas kooskõla, dissoneerivaid kõlasid ei olnd palju enam. Guillaume Dufay- madalmaade uue stiili aluse panijaks Põhilised žanrid: missad, ilmalik polüf. laul, motettid Johannes Ockeghem – 15 saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaades. *kaanon hakkas domineerima, väljapaistev õpetaja. Josquin Desprez- helilooja *tekst muutub arusaamatuks polüfoonia keerukuse tõttu *uudsed motettid Orlando Lassus – euroopa imetletuim muusik *Kasutas palju dissoneerivaid intervalle *taheti kirikust välja visata
muusikapilti. 10.Missugune oli romantismiajastu heliteose meloodia? Iseloomusta vähemalt 3 omadussõnaga. Meloodia oli alati lauldav ning see oli emotsionaalne ja väljendusrikas. 11.Seleta lahti mõisted kromaatiline- pooltoone sisaldavad kooskõlad dissoneeriv- ebaharilik, kõrvukriipivad harmoonia- kooskõla, kokkusobivus 12.Kuidas on romantismiajastu muusikas seotud eelmise küsimuse mõisted? Heliloojad kasutasid aina rohkem dissoneerivaid ning kromaatilisi kooskõlasid, pingestamaks heliteoseid. 13.Missugune uus muusikažanr muutus kõige tähtsamaks orkestrimuusikas? Sümfoonia 14.Missugused uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Uuteks vormideks olid soololaul, laulutsüklid, üheosaline sümfooniline poeem, koorisümfooniad, teosed solistidele orkestrisaatega, lavamuusikast tõusid ooperi kõrvale ballett ning operett. 15.Kirjelda romantilise muusika ja kirjanduse seost. Nimeta kirjanikke ja luuletajaid,
põhisagedused annavad küll tugeva dissonantsi, kuid ülemtoonidel on dissonantsi määr hoopis väiksem. Seetõttu kõlavad muusikalised helid samasuguste intervallide puhul vähem dissonantsetena kui puhtad siinustoonid. Siiski tuleb lisada, et see, kuivõrd peetakse helide kooskõla konsoneerivaks või dissoneerivaks, sõltub suurel määral ajastust, ajastu kultuurist. Tänapäeva muusikas kasutatakse klassikalise määratluse järgi dissoneerivaid kooskõlasid märksa rohkem kui 17- 18.sajandil. Emotsionaalselt tajub inimene konsoneerivaid kooskõlasid rahulikena, tasakaalustatutena, sileda, dissoneerivaid agarahututena, pingelistena, karedatena. Küllap näitab see liikumine dissonantsi suunas ka elustiili muutumist aegade jooksul. Kuid ometi muusikaski dissonantsi pole liikumine absoluutne, sest nii nagu elu, mis muutub igavaks, kui kõik on sile ja tasane, kuid ka tapvalt väsitavaks, kui vaid pidev pinge, nii on ka muusikas
loomingus järjekindlalt eitanud või peitnud. Elatud aastatega ja kirjutatud raamatutega süvenes järjest ühiskonna elus avalduvate dialektiliste vastuolude mõistmine, nagu muutus teravamaks ka vastuolude tunnetamine inimeses eneses. Ilmselt on midagi seaduspärast selles, et traagilise tagapõhjaga isiklikud motiivid hakkasid järjekindlalt esile tulema just merega ja meresõiduga seotud teostes. Rohkem hakati neid Smuuli loomingu heleda üldkoloriidiga dissoneerivaid toone tähele panema alles siis, kui raamatus ,,Jaapani meri, detsember" oli ilmunud peatükk merenukrusest (,,Suur Hall"). Juhan Smuul oli neid meie ajal küllalt harvu kirjanikke, kes ei varjanud oma kirjanduslikke kiindumusi, ei pidanud kummaliseks ega ülearuseks tulla avalikkuse ette kogetud lugemisrõõmu jagava lugeja rollis. Võin arvata, et nii nagu tal oli oma eriline, ,,valikuline" vahekord tegelikkusega, nii jagunesid ka raamatud tema jaoks küllalt
Üldine otsus oli, et muusikas ei tohi olla midagi kirglikku ja ebapuhast. Rooma koolkond Rooma koolkond kujunes kirikukogu juhiste järgijatest. Kõige tähtsam esindaja oli G.P da Palestrina. Teda tuntakse eelkõige missatsüklite põhjal, neid on säilinud 104, neis kuulsaim on paavst Macellus II pühendatud missa. Tema peamine kompositsiooniline taotlus on elementide harmoonia. Ideaaliks kulgev, iseseisev meloodia, astmeline liikumine, peamiselt kolmkõlaharmoonia, dissoneerivaid kooskõlasid vähe. Kokkuvõtvalt: konservatiivne stiil, puhtus kompositsioonis. Palestrina tuntuim õpilane oli T.L de Victoria. Veneetsia koolkond-linna vaimu väljendab Püha Markuse kirik, kus asub 2 orelit ning sellest sai alguse mitmekoorimuusika, kus lõpuks polnud haruldased isegi 12, 16 ja 20-häälsed kompositsioonid, armastati kajaefekti, kasutati mitmeid pille. A. Gabrieli-Markuse kiriku organist ja helilooja. G. Gabrieli-Veneetsia koolkonna silmapaistvaim helilooja.
annaabi.ee 
