Normaalkiirendus: kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust an = . Normaalkiirendus saab võrduda nulliga vaid R sirgjoonelisel liikumisel. Ringliikumisel nim kesktõmbekiirenduseks,sest ta on alati suunatud ringi keskpunkti. v2 an = = 2R R 7) Miks peab metalli sepitsemisel metalli tüki asetama alasile? 8) Millised seadused kehtivad dissipatiivses süsteemis ? Dissipatiivses süsteemi kehtib ainult üldine energia jäävuse seadus,kus tuleb arvesse võtte kõiki energialiike 9) Ketas R=30,0 cm pöörleb vastavalt =A-Bt+Ct3 (A=3,00 rad, B=1,00 rad/s, C=0,1 rad/s3, Leida ketta äärepunkti joonkiirus ja veel ketta tangensiaal-, normaal- ja kogukiirendus ? XV 1) Füüsika ja tehnika omavaheline sõltuvus ?
Näitena võib tuua gravitatsioonivälja tasase maapinna lähedal. Lihtne on ka tsentraalne väli. Tsentraalseks nimetatakse välja, mille vektorite pikendused lõikuvad ühes nn tsentraalses punktis. i. Mehaanilise energia jäävuse seadus Mehaaniline energia on: W = Wp +Wk , mille muut on 0. See väljendab mehaanilise energia jäävuse seadust: Suletud konservatiivse süsteemi mehaaniline energia on jääv. ∆Wk + ∆Wp = 0 Dissipatiivses süsteemis kehtib üldine energia jäävuse seadus, kus arvesse tuleb võtta hõõrdumisel soojuseks muudnunud energiat jne. j. Potentsiaalse energia ja jõu vaheline seos k. Gradiendi füüsikaline tähendus Mingist skalaarsest suurusest gradiendi leidmine annab suuna, milles see suurus kasvab kõige kiiremini. Seda näitab gradiendi kui vektori suund. Gradiendi leidmine mingist skalaarsest suurusest tähendab selle suuruse osatuletised koordinaatide järgi. Näiteks: l
koordinaatide järgi. Näiteks: W p = W p ( x, y , z ) W p r W p r W p r - valemite lehele gradW p = i + j+ k x y z Jõu ja potentsiaalse energia seos r F = - gradW p F = gradW p 27. Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaaniline energia on: W = W p + Wk , mille muut on 0. See väljendab mehaanilise energia jäävuse seadust: Suletud konservatiivse süsteemi mehaaniline energia on jääv. W k + W p = 0 Dissipatiivses süsteemis kehtib üldine energia jäävuse seadus, kus arvesse tuleb võtta hõõrdumisel soojuseks muudnunud energiat jne. 28. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Kui seejuures ei teki kehadel jääkdeformatsioone, nimetatakse põrget absoluutselt elastseks. Põrkejoon kehade kokkupuutepunktist kokkupuutuvate pindadega risti tõmmatud sirge.