iseseisvaks saavutuseks. Tekkis väljend ,,marksism-leninism-stalinism". Stalinismi teooria nurgakivid olid sotsialismi areng ühel eraldivõetud maal ning sellega kaasnev klassivõitluse teravnemine. Viimasega legitimeeriti repressioone ja stalinlikke puhastusi, mille ohvrid mõrvati või viidi Gulagi poolt juhitud Nõukogude sunnitöölaagritest. Selle poliitika ohvrite arv arvatakse olevat vähemalt 20 miljonit. Lev Trotski kriitika Nõukogude Liidu poliitiliste olude pihta ja dissidentlikke kommunistide publikatsioonid muutsid sõna "stalinism" lääneriikides nii sotsiaalteadustes kui ka tavakeeles Nõukogude Liidu ning pärast II maailmasõda tekkinud reaalsotsialistlike riikide ideoloogilise dogmatismi ja totalitarismi ning Komiternis teostunud Stalini ja NLKP ülemvõimu sünonüümiks. Trotski järgi tekkis Stalini ajal "uus privilegeeritud kiht (...) mis võimu järele janunedes, eluhüvede
2) taotlevad põhimõtteliselt alati üht ja sama põhieesmärki - riigivõimu enda kätte saamist > kui see käes, siis selle kujundamist oma partei eesmärkide (programmi) realiseerimise huvides > kui see käes + kujundatud - siis enda käes hoidmist. Peale primaarsete ja sekundaarsete elementide esineb ühiskonnas veel teatud piiratud hulk dissidentlikke või kõigi ja kõige suhtes nihilistlikke elemente, kusjuures viimastele on 36 vastav ideoloogia ning sotsiaalne staatus tavaliselt eesmärk omaette. Dissidentlus on vaadete erinevus valitsevate või enamlevinute suhtes. Dissidentluse äärmuslikeim avaldumisvorm valitseva poliitilise re?iimi suhtes on poliitiline terrorism kui poliitilise sektantluse ilming.