1. Keerulist(elulised asjaolud toovad kaasa õigusliku tagajärje oma kogums)Kui T1 ja T2ja T3, siis R 2. Alternatiivne(Õiguse tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest) Faktilist koosseisu. Kui T1 või T2 või Tn, siis R Õiguslikud tagajärjed võivad olla lihtsad, keerulised v alternatiivsed. Eluliste asjaolude kirjeldust õigusnormis nim õigusnormi hüpoteesiks. Õiguslikke tagajärgi nim kas dispositsiooniks-MILLINE PEAB OLEMA INIMESTE KÄITUMINE KUI NAD ON SAATUNUD HÜPOTEESIS KEHTESTATUD OLUKORDA v sanktsiooniks-NÄEB ETTE MÕJUTUSVAHENDID. Ilma hüpoteesita ei saa õigusnormi ette kujutada. Hüpoteesi puudumisel kaotaks õigusnorm igasuguse seose reaalse eluga ja tal puuduks praktiline tähendus. Õigusliku tagajärje saabumine võib toimuda kas õiguspäraselt käitudes v õigusrikkumist toime pannes. Õigusnorm on seotud riikliku sunniga
7. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS Täielikud õigusnormid koosnevad abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on eluline(sed) asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õigusteoorias nimetatakse faktilist koosseisu hüpoteesiks. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Õigusteoorias liigitatakse õiguslik tagajärg dispositsiooniks ning sanktsiooniks. Dispositsioon on selline õiguslik tagajärg, kus isikud on kohustatud või õigustatud millekski. Sanktsioon on aga selline õiguslik tagajärg, kus nähakse ette võimalikud karistuse määrad ja vahendid, kui isikud ei käitu õigusnormile vastavalt. Faktiline koosseis võib olla: 1) lihtne- esineb üks eluline asjaolu; 2) keeruline- üheaegselt esineb mitu elulist asjaolu korraga; 3) alternatiivne- esineb mitu erinevat elulist asjaolu,
11 Täielikud õigusnormid koosnevad abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on eluline(sed) asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õigusteoorias nimetatakse faktilist koosseisu hüpoteesiks. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Õigusteoorias liigitatakse õiguslik tagajärg dispositsiooniks ning sanktsiooniks. Dispositsioon on selline õiguslik tagajärg, kus isikud on kohustatud või õigustatud millekski. Sanktsioon on aga selline õiguslik tagajärg, kus nähakse ette võimalikud karistuse määrad ja vahendid, kui isikud ei käitu õigusnormile vastavalt. Faktiline koosseis võib olla: 1) lihtne- esineb üks eluline asjaolu; 2) keeruline- üheaegselt esineb mitu elulist asjaolu korraga; 3) alternatiivne- esineb mitu erinevat elulist asjaolu, kuid
Ilukirjanduslikku teost võib üles ehitada mitut moodi. Teose väline ehitus e kompositsioon ( peatükid, vaatused, stroofid ) on seotud siseehituse e struktuuriga ( nt sündmuste ja karakterite arendamine, rütmistamine). Kompositsiooni osised on kirjeldus, jutustus, dialoog, monoloog, portree, looduspilt, süzeelise ülesehituse astmed jm. Süzee arenduses võime leida üldkehtivaid seaduspärasusi, jagunemist põhielementideks e astmeteks: ekspositsiooniks e sissejuhatavaks lähteosaks, dispositsiooniks e arenduseks, kulminatsiooniks e haripunktiks, peripeetiaks e pöördeks, konklusiooniks e lõpplahenduseks. Nende põhielementidega liituvad üksikutes teostes veel proloog ja epiloog. PROOSATEOSE TEGELASED Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Nad viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Jagunevad tähtsuse järgi teoses: 1. Peategelane ( kannab teose ideelist põhiraskust, juhib ja kannab sündmustikku) 2
asjaolust, on tegemist lihtsa faktilise koosseisuga. Mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine tähendab kas keerulist või alternatiivset faktilist koosseisu. Saabuvad õiguslikud tagajärgjed võivad olla oma struktuurilit lihtsad, keerulised või alternatiivsed. Erialakirjanduses nim eluliste asjaolude kirjeldust õigusnormi kehtimise jaoks õigusnormi hüpoteesiks. Juriidiliste tagajärgede kirjeldust, mis saabuvad hüpoteesis toodud asjaolude esinemisel, nim dispositsiooniks või sanktsiooniks. Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon näitab, milline oeab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Santsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. A.Aarnio jaotab õigusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks. Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist
1. Keerulist(elulised asjaolud toovad kaasa õigusliku tagajärje oma kogums)Kui T1 ja T2ja T3, siis R 2. Alternatiivne(Õiguse tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest) Faktilist koosseisu. Kui T1 või T2 või Tn, siis R Õiguslikud tagajärjed võivad olla lihtsad, keerulised v alternatiivsed. Eluliste asjaolude kirjeldust õigusnormis nim õigusnormi hüpoteesiks. Õiguslikke tagajärgi nim kas dispositsiooniks-MILLINE PEAB OLEMA INIMESTE KÄITUMINE KUI NAD ON SAATUNUD HÜPOTEESIS KEHTESTATUD OLUKORDA v sanktsiooniks-NÄEB ETTE MÕJUTUSVAHENDID. Ilma hüpoteesita ei saa õigusnormi ette kujutada. Hüpoteesi puudumisel kaotaks õigusnorm igasuguse seose reaalse eluga ja tal puuduks praktiline tähendus. Õigusliku tagajärje saabumine võib toimuda kas õiguspäraselt käitudes v õigusrikkumist toime pannes. Õigusnorm on seotud riikliku sunniga
et need, kellele nad on suunatud, vastavalt käituksid. ü Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. ü Kehtivatest õigusnormidest kinnipidamine on kogu ühiskonna ootus. 23 Õigusnorm (2). (Slaid 9) Eluliste asjaolude (juriidiliste faktide) kirjeldust õigusakti kehtimise jaoks nimetatakse õigusnormi hüpoteesiks. Juriidilisi tagajärgi nimetatakse aga kas dispositsiooniks või sanktsiooniks, kusjuures dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda, sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võetakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuete kohaselt. Ilma hüpoteesita on õigusnormi ette kujutada võimatu, sest hüpoteesi puudumisel kaotaks õigusnorm igasuguse seose reaalse eluga ja tal puuduks praktiline tähendus.
Eluliste asjaolude (juriidiliste faktide) kirjeldust õigusakti kehtimise jaoks nimetatakse õigusnormi hüpoteesiks. Hupoteesist lähtuvalt peab hakkama otsima seadusest tulenevat vastust. "Võlgnik ei maksa tähtaegselt laenu." siis tuleb minna otsima seadust. KUI... Dispositsioon on SIIS...ehk kuidas peaks käituma Sanktsioon on VASTASEL KORRAL... Ehk mis siis saab kui sa nii ei käitu. o Juriidilisi tagajärgi nimetatakse aga kas dispositsiooniks või sanktsiooniks, kusjuures dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hupoteesis kirjeldatud olukorda, sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võetakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuete kohaselt. 5.Nimeta õigussuhte kolm koosseisulist elementi, kirjelda neid lühidalt Kõik õigusnormid kokku moodustavad õiguse.
3) sanktsioon mõjutusvahendid, mida rakendatakse isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt, st seda rakendatakse disopsitsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste korral.. Erialakirjanduses nimetatakse eluliste asjaolude kirjeldust ôigusnormi kehtimise jaoks ôigusnormi hüpoteesiks. Juriidiliste tagajärgede kirjeldust, mis saabuvad hüpoteesis toodud asjaolude esinemisel, nimetatakse dispositsiooniks vôi sanktsiooniks. Sanktsioon näeb ette môjutusvahendi, mida vôidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu ôigusnormi nôuetele vastavalt. Selline kontseptsioon ühendab imperatiivteooria sunniteooriaga. See oli levinud ka nôukogude õigusdoktriinis. Sisuliselt taandub see teooria - ôigus on riigi sunninormide kogum. 19. Siseriiklik õiguse püramiid (õiguse hierarhia) Põhiseadus Rahvas
O.E.Taranovski on seisukohal, et õigusnormil, mis kehtestab kohustusi ja nõudeid (resp 1 õigusi) on loogiliselt tunnetatavad kaks osa: esimeses määratakse tingimused, milliste ilmnemisel kahe subjekti vahel tekkivad need kohustused ja nõuded; teises osas määratletakse milles need kohustused ja nõuded seisnevad. Esimest normis tunnetatud osa 2 nimetatakse hüpoteesiks (eelduseks), teist - dispositsiooniks (korralduseks). Ka O.E.Taranovski märgib nagu I.Tammelo, et hüpoteesi osas õigusnormi obligatoorse elemendina on õigusteadlastel erinevaid seisukohti. Lisaks I.Tammelo poolt kategoorilise õigusnormi käsitust esindava L.I.Petra?itski kõrval mainib ta selle käsituse esindajana veel E.R.Bierling'i. Seejuures O.E.Taranovski kriitika hüpoteesi käsituse mõlema ülalpool refereeritud kontseptsiooni suhtes on järgmine - refereerime. Ta leiab: klassikalise doktriini
annaabi.ee 
