aga kehtivad ainult kolme Balti riigi, mitte aga teiste maailma riikide suhtes. Üldise rahvusvahelise avaliku õiguse kehtivus Õigusallikate rahvusvahelis-õigusliku korralduse mõttes, rahvusvahelise kohtu põhikirja artiklile 38 toetudes, on siin tegemist eelkõige rahvusvahelise tavaõiguse ja asjaolude tõttu paratamatult universaalselt tunnustatud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega. Edasi võib eristada dispositiivset ja siduvat üldist rahvusvahelist õigust. a) EÜ välissuhetes Ennekõike on selge, et välissuhetes kehtib üldine rahvusvaheline õigus EÜ kohta täiel määral nagu ka teiste rahvusvahelise õiguse subjektide kohta. Põhimõtteliselt ei nõua need üldise rahvusvahelise õiguse laused Euroopa Ühenduse õigusesse erilist ülevõtmist. Pigem kehtivad nad vahetult. Euroopa Kohus räägib sageli sellest, et rahvusvahelise õiguse teatud osad on ühenduse korra lahutamatu koostisosa.
18 kohustatud teist lepingupoolt või teisi lepingupooli viivitamata sellest teavitama ning teistel lepingupooltel on õigus leping kohe lõpetada (VÕS § 42 lg 3 p 14 nimetatud tingimus). Kui tüüptingimus on tühine tulenevalt VÕS § 42, jääb leping muus osas kehtima, kui võib eeldada, et pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma tühise tüüptingimuseta. Sellisel juhul rakendatakse tüüptingimuse asemel dispositiivset õigust. VÕS § 44 kohaselt, kui tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Juhul, kui kasutatakse isiku suhtes ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi võib VÕS § 45 kohaselt seaduses sätestatud isik või asutus seaduses sätestatud korras tingimuse kasutajalt nõuda ebamõistlikult
kohustatud teist lepingupoolt või teisi lepingupooli viivitamata sellest teavitama ning teistel lepingupooltel on õigus leping kohe lõpetada (VÕS § 42 lg 3 p 14 nimetatud tingimus). 18 Kui tüüptingimus on tühine tulenevalt VÕS § 42, jääb leping muus osas kehtima, kui võib eeldada, et pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma tühise tüüptingimuseta. Sellisel juhul rakendatakse tüüptingimuse asemel dispositiivset õigust. VÕS § 44 kohaselt, kui tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Juhul, kui kasutatakse isiku suhtes ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi võib VÕS § 45 kohaselt seaduses sätestatud isik või asutus seaduses sätestatud korras tingimuse kasutajalt nõuda ebamõistlikult
Õigusliku reguleerimise meetodid: · käsk e ettekirjutus: otsene juriidiline kohustus sooritada teatud toiming; · keeld: otsene juriidiline kohustus jätta teatud toiming sooritamata; · õigustus: juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid. Selline jaotus on tinglik ning eelkõige normitehniline. Võib eristada 2 põhilist õigusliku reguleerimise meetodit- imperatiivset ja dispositiivset. Imperatiivsele reguleerimisele on iseloomulikud käsud (ettekirjutused), vähemal määral keelud, ühiskondlike suhete õiguslike mõjutusvahendite kompleksis. Õigussuhte tekkimise juriidiliseks aluseks on sellisel juhul reeglina võimualane ettekirjutus. Kohustatud subjektil lasub otsene juriidiline kohustus neid käske täita. Avaliku võimu käsud (ettekirjutused) on ühepoolsed. Tahteavaldus on seadusega kindlaks määratud. Dispositiivse reguleerimise aluseks on õigustus, see annab
annaabi.ee 
