"sillana", tekitades füüsikalisi puhastusefekte emulgeerimise, sisseimbumise, märgamise ja vahutekitamise kaudu. Tavapraktikas segatakse vajadusel kokku erinevaid pindaktiivseid aineid, et agensi toimet parendada. Mitteioonsed pindaktiivsed ained: Kasutatakse põhiliselt pesemisvahendites m-PAA-id võivad sisaldada värvid , kosmeetika ja kiudainete tooted jne m-PAA-id kasutatakse seal, kus nende piirpindade märgamisvõime, vahustamine, emulgeerimine , dispergeerimine või solubilisatsioon võivad suurendada prtsesse saagist või kiirendada protsessi Lõhnaained Lõhnaained on iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslikud või sünteetilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse parfümeeria-ja kosmeetikatoodete , seepide aga ka toiduproduktide valmistamisel. Lõhnaained on suhteliselt kergesti lenduvad ühendid, et mõjuda meie haistmismeelele. Optilised valgendajad Optilised valgendajad on nagu valged värvid. Optilisteks
need on võimassis ühtlasemalt jaotunud 45. Mitmeks staadiumiks jagatakse pressimise kulg tsükkeltoimelistes võimasinates Kolmeks staadiumiks · Veesisalduse vähenemine nn kriitilise momendini s.o. hetk, mil või veesisaldus kõige väiksem · Võist välja- ja sissepressitava vee hulk võrdsustub · Kogu kirnus olev vesi pressitakse lõplikult võisse ning toimub plasma ja lisandite dispergeerimine ühtlaselt üle kogu võimassi. 46. Milliseid kolme põhilist omadust analüüsitakse või hindamisel? · Maitse ja lõhn · Konsistents o Tekstuur terline, kristalliline, helbeline ja niiskuseomadused o Määritavus o Suuaisting o kõvadus · Välimus
Lisades teistsugust võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. elektrikaares, vedelate/tahkete ainete peenestamine ultraheliga, katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli keemiline dispergeerimine. Kolloidosakste puhastamine: dialüüs, moodustamiseks, piirpind kaob, mõõduks on pindade vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep elektridialüüs. Ültrahelifiltreerimine, tsentrifuugimine. Optilised lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta
Staadiumid: kristallisatsioonikeskme teke väikeste kristallidena ja keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide arvust, difusioonkonstandist ja difusioonitee pikkusest. Kasutatavamad: lahusti vahetamine ehk füüsiline kondenseerimine, aurude kondenseerimine, keemiline reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste pihustamine väiksemateks: kuulveski, kolloidveski, pihustamine elektrikaares, vedelate/tahkete ainete peenestamine ultraheliga, keemiline dispergeerimine. Kolloidosakste puhastamine: dialüüs, elektridialüüs. Ültrahelifiltreerimine, tsentrifuugimine. Optilised omadused: valguse hajumine-molekulardispergeeritud süsteemi läbib mutusteta, jämedisp-us põhjustab hägususe selles valguse hajumine ja peegeldumine. Valgus hajub difrkatsiooniliselt (laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisteest) tingimusel, et valguskiire teel asuv osake on mõõtmetelt väiksem valguse poollaine pikkusest ning osakese
Näiteks annab NaCl lahustatuna vees tõelise lahuse, lahustatuna benseenis aga kolloidlahuse. 2. Aurude kondenseerimine . 3. Keemiline reaktsioon. ( a: vahetusreaktsioon, b: hüdrolüüsireaktsioon, c: redoksreaktsioon). B Peenestusmeetodid. Selle eesmärgiks on suuremate osakeste pihustamine väiksemateks 1. Kuulveski 2. Kolloidveski 3. Pihustamine elektrikaares 4. Vedelate või tahkete ainete peenestamine ultraheliga 5. Keemiline dispergeerimine (peptisatsioon) Fe(OH)3 + HCl FeOCl + 2H2O. 3. Kolloidsüsteemide puhastamine. A Dialüüs B Elektrodialüüs C Ultrafiltreerimine D Tsentrifuugimine 4. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused Valguse hajumine: Valgus läbib (värvusetut) molekulaardispergeeritud süsteemi muutusteta. Jämedispergeeritud süsteemi hägususe põhjustab selles toimuv valguse hajumine ja peegeldumine. Inimsilma poolt vastuvõetava valguse lainepikkusest (380 760 nm) on aga
1) kristallisatsioonikeskmete teke väikeste kristallikestena 2) keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide arvust Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus. Peenestusmeetodid. Selle eesmärgiks on suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. 1. Kuulveski 2. Kolloidveski 3. Pihustamine elektrikaares 4. Vedelate või tahkete ainete peenestamine ultraheliga 5. Keemiline dispergeerimine. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused: Valgus läbib molekulaardispergeeritud süsteemi muutusteta. Jämedispergeeritud süsteemi hägususe põhjustab selles toimuv valguse hajumine ja peegeldumine. Kolloidsüsteemidele on omased valguse difraktsiooniline hajumine ja neeldumine. Valgus hajub difraktsiooniliselt tingimusel, et valguskiire teel asuv osake on mõõtmetelt väikesem valguse poollaine pikkusest ning osakese murdumisnäitaja erineb optilise keskkonna omast
Kolloidkeemia käsitleb süsteeme, mille ühe komponendi mõõtmed jäävad vahemikku nanomeetrist mikromeetrini. Seega moodustavad selle süsteemi molekulid. Klassifikatsioon: a. Kolloidsed dispersioonid termod. ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia, pöördumatud b. Makromolekulaarsete ainete lahused termod. stabiilsed, pöörduvad c. Kolloidide assotsiatsioon termod. stabiilsed Valmistamine: a. Kondenseerimine aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks b. Dispergeerimine suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. Paljusid hüdrokolloide on saadud loodusest. Näiteks karrageen ekstraheeritakse merevetikatest, zelatiin on toodetud hüdrolüüsil veiste valkudest ja pektiin on saadud tsitrusviljade koortest ja õuna viljadest. Kolloide saab kasutada ka vee pinna puhastamiseks saasteainetest. Saaste imbub väga lihtsalt kolloidse aine peale. Seda on lihtsalt kokku korjata ning puhastada. 4. MÕISTED
mikromeetrini. Seega moodustavad selle süsteemi molekulid. Klassifikatsioon: a. Kolloidsed dispersioonid termod. ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia, pöördumatud b. Makromolekulaarsete ainete lahused termod. stabiilsed, pöörduvad c. Kolloidide assotsiatsioon termod. stabiilsed 3. Milliseid meetodeid kasutatakse kolloidsüsteemide valmistamiseks? Valmistamine: a. Kondenseerimine aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks b. Dispergeerimine suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. Paljusid hüdrokolloide on saadud loodusest. Näiteks karrageen ekstraheeritakse merevetikatest, zelatiin on toodetud hüdrolüüsil veiste valkudest ja pektiin on saadud tsitrusviljade koortest ja õuna viljadest. Kolloide saab kasutada ka vee pinna puhastamiseks saasteainetest. Saaste imbub väga lihtsalt kolloidse aine peale. Seda on lihtsalt kokku korjata ning puhastada. 14 4. Miks on tarvis kolloidsüsteeme puhastada
o on vähendatud kaevamise sügavust, seega väheneb ekspluatatsiooniline. niiskus ja lü- heneb kuivamise aeg, suureneb sesooni toodang. o Turvas kuivatatakse kohapeal, pole vaja vedada toorturvast. o Pole spetsiaalseid kuivatusvälju, o Ei jää karjääre o Saab kasutada kergemaid, tavaliste traktoritega veetavaid agregaate. o Saab kasutada tavalistel freesväljakutel. o Ühe masinaga kaevatakse, töödeldakse, vormitakse ja linditakse. Tootmisprotsess on energiamahukam (kaevandamine, dispergeerimine pressis ja lintimine e. vormimine). Masinate jõudlus seetõttu väike. Võrreldes briketi tootmisega aga lihtsam ja odavam kuni 2...3 korda. Tehnoloogia põhiiseärasus: turba töötlemine (dispergerimine), peenestamine ja töödeldud massist lintide vormimine toimub suudmike abil. Viimased on mitmesuguse kuju ja diameetriga (5…8 cm läbimõõduga ringid või ka 90-ndatel aastatel kasutuselevõetud kastsuudmik laineturba moodustamiseks. Võrreldes freesimisega on suurendatud sügavust
kustub, suur mull aga suureneb väikesest tulnud õhu arvel. Järelikult oli väiksemas mullis rõhk suurem. Märkus: Seebimullil on nii sisemine kui ka välimine pind. Mõlema pinna kõverusraadiused on sisuliselt võrdsed kuna kile on õhuke. Ka kõverustsenter on ühine. Nendel põhjustel on rõhk seebimulli sees samuti kaks korda suurem kui see tuleks Laplace võrrandi järgi arvutamisel. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. Dispergeerimine (peenestamine) on seotud pinnaenergia kasvuga. Eripinna suurenemisel pinnaenergia kasvab. E=EVV+ESS E-koguenergia EV-ruumienergia V-koguruumala ES-pinnaenergia S-pindala Energia osakese ruumalaühiku kohta: Se- eripind Vaatleme järgneva joonise abil pinnaenergia kasvu. Molekulid faasi sisemuses toimivad naaberosakestega ühesuguse tugevusega kõikides suundades. Pindkihi
Süsteemi, kus 1 aine on pihustatud ja ühtlaselt jaotunud teises aines nim. DISPERSNEKS SÜSTEEMIKS. Jaotunud ainet nim. Dispergeerunud komponendiks ja ainet, milles komponent on dispergeeritud nim. Dispersiooni keskkonnaks. Kui osakeste mõõtmed on 10-5...10-7, siis on süsteem jämedispersne, kuhu kuuluvad süsteemid, kus tahke aine on pihustunud ja emulsioonid, kus 1 vedelik on pihustunud teisest. Kui aine osakeste mõõt on 10-7...10-9 on süsteem kolloiddispersne ja edasine dispergeerimine viib molekuli ja iooni tekkeni 6.2 Lahuste kontsentratsioonide väljendusviise. Ainete lahustuvus tahke aine lahustumisel vedelikus lahkuvad aine pinnalt molekulid ja ioonid ning jaotuvad difusiooni tõttu ühtlaselt lahustis. Kui lahustisse viidud väike kogus ainet selles veel lahustub on lahus KÜLLASTUMATA, kui aine enam ei lahustu on lahus KÜLLASTUNUD. Küllastunud lahus sisaldab lahustunud ainet sellises hulgas, mis antud tingimustel (T ja P) võib max. lahustuda
annaabi.ee 
