Tahke lahus moodustab homogeense segu, kus lisandi aatomid on ühtlaselt jaotunud põhiaines. Tahkeid lahuseid: 1)asendustüüpi- lisandi aatomid asendavad põhiaineid aatomeid võresõlmes.; 2)sisendustüüpi- lisandi aatomid lähevad võresõlmede vahele. Asendustüüpi tahke lahuse tekkimine on võimalik, kui aatomite raadiused ei erine rohkem kui 15%; -ainete elektronegatiivsused on lähedased; -ainete kritallvõred on sarnased. Joondefektid Joondefektideks nim ka dislokatsioonideks, kuna nende lähedusse kogunevad lisandite aatomid. Dislokatsioonid on sellised jooned kristallvõres, mille ümber on osa aatomeid paigutunud ebaregulaarselt. Tekivad kristallide kasvamisel, -plastilisel deformeerimisel; -vakantside kogunemisel; -tahkete lahuste tekkimisel. On olemas kaht tüüpi dislokatsioone: 1)ääre dislok-lisapoolaatomkihi lõppemise äär.; 2) vintdisl- ülemine aatomtasapind on nihutatud alumise aatomtasapinna suhtes aatomite vahlise vahemaa võrra.
- aatomite raadiused ei erine rohkem kui ±15%; - ainete elektronegatiivsused on lähedased; - ainete kristallvõred on sarnased. Näiteks Cu ja Ni, mis lahustuvad piiramatult: R, nm elektroneg kr str Cu 0,128 1,9 TTK Ni 0,125 1,8 TTK Sisendustüüpi tahke lahus tekib, kui Rlis << Rpõhiaine. Ka siis on lahustuvus mitte üle 10%. Näiteks C rauas lahustub veidi üle 2%. 3.3 Joondefektid e dislokatsioonid Joondefekte nimetatakse ka dislokatsioonideks, kuna nende lähedusse kogunevad (dislotseeruvad) lisandite aatomid. Dislokatsioonid on sellised jooned kristallvõres, mille ümber on osa aatomeid paigutunud ebaregulaarselt. Dislokatsioonid tekivad: - kristallide kasvamisel; - plastilisel deformeerimisel; - vakantside kogunemisel; - tahkete lahuste tekkimisel. On olemas kaht tüüpi dislokatsioone: 1) ääre(serv)dislokatsioon lisapoolaatomkihi lõppemise äär (serv) (joon 3-5);
on aatomite vahelise vahemaa võrra nihutatud alumise aatomtasapinna suhtes (joon. 3.45). Võremoonutus, mis on seotud vintdislokatsiooniga, on lineaarne ja toimib piki dislokatsiooni-joont AB. Vintdislokatsioon on saanud enda nime spiraalidest, mis tekivad vintdislokatsiooni tõttu kristalli pinnale (joon. 3.47). Et vintdislokatsioonile tüüpiline aatomtasapindade ümberpaiknemine võib toimuda ka nihkel, siis nimetatakse neid sageli ka nihke-dislokatsioonideks. Moonutatud võreosa vintdislokatsiooni tekkel ei ole täpselt määratletud ja tema suurus vastab vähemalt paari aatomi diameetrile. Vintdislokatsiooni Burgersi vektor on paralleelne dislokatsioonijoonega (joon. 3.45). Dislokatsioonid materjalides ei ole tavaliselt puhtad serv- ega ka vintdislokatsioonid vaid kombinatsioonid mõlemast. Joonisel 3.46 on kujutatud selline kombinatsioon kahest dislokatsiooni põhitüübist. Huvitav on märkida, et Burgersi vektor sellisel kombineeritud
annaabi.ee 
