• väljaöeldu võimalikud tagajärjed või mõju. [1] Valdavas enamikus maailma riikides on mingil kujul vaenu õhutamise keeld olemas ning seda nõuavad ka rahvusvahelised inimõiguskonventsioonid. Teadlane Raphael Cohen-Amalgor on vihakõne defineerinud kui: “… eelarvamustest motiveeritud, vaenulik, pahatahtlik väljendus inimese või inimeste grupi suhtes nende tegelike või arvatavate tunnuste tõttu. Sellega väljendatakse diskrimineerivat, hirmutavat, halvakspanevat, antagoniseerivat ja/või eelarvamuslikku hoiakut nende tunnuste suhtes, mille hulka kuuluvad sugu, rass, usk, etniline päritolu, nahavärv, rahvuslik päritolu, puue või seksuaalne sättumus. Vihakõne eesmärk on kahjustada, dehumaniseerida, ahistada, hirmutada, alaväärtustada, alandada ja ohvristada valitud gruppe, õhutada nende suhtes tundetust ja jõhkrust.’’ [1] Sellest definitsioonist tuleb mitu olulist mõtet, mida on kasulik
omakorda mõjutavad riigi kui terviku, aga samuti tema tootjate ja tarbijate ning riigisektori heaolu. Euroopa Liidu võimalik laienemine, aga samuti mitmete teiste riikidevaheliste kaubandusplokkide moodustamine on tõstatanud taas päevakorda regionaalse integratsiooni problemaatika. Üldiselt mõistetakse majandusliku integratsiooni all olukorda, kus integreeruvate riikide vahel kaotatakse kõik kaubandustõkked ning kolmandate riikide suhtes rakendatakse diskrimineerivat väliskaubanduspoliitikat. Traditsiooniliselt tuuakse välja kolm regionaalse majandusliku integratsiooni vormi: vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühtne turg. Tolliliidu all mõistetakse üldiselt riikidegruppi, kus on omavaheliselt kaubavahetuselt kaotatud kõik tollimaksud ja koguselised piirangud ning mitteliikmesriikide suhtes rakendatakse ühis väliskaubanduspoliitikat.Regionaalse integratsiooni tulemusena muutuvad kaupade hinnad liikmesriikide siseturul
meetmetega. Demograafiline jätkusuutlikus- Seisneb rahvastiku püsimises või suurendamises. Inimesed on riigile väga olulised. Tuleb suurendada ja soosida sündimust. Samas ka soosida sisserännet. Seisneb ka hariduses, inimeste ühiskonda kaasatuses. Sotsiaalne jätkusuutlikus- Eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sotsiaalpoliitikale(pole mitte koorem vaid investeering) Hõlmab tööhõive abil vaesuse vastu võitlemist, piisavaid toimetulekutoetusi, mitte-diskrimineerivat tööd ja sotsiaalkindlustust kõigile. Eesti- Ei saa öelda, et heaolukasv ja ühiskonna sidusus on 100 %-liselt tagatud, aga positiivne areng toimub kindlasti. Vaeste inimeste osakaal on vähenemas. Kaasatakse erasektorit ühiskonnale vajalikesse toimingutesse. Näiteks riik toetab mobiilsidevõrgu firmasid, tagamaks üle terve riigilise interneti kättesaadavuse kõigile. See aga on oluline ühiskonna sidususe koha pealt.
Vastupidiselt vabale kaubandusele toovad kaubanduspiirangud kaasa kodumaiste tootjate eelmistamis välismaistele tootjatele sõltumata suhteliselst eelisest, mille tulemusena hakatakse kodumaal laiendama impordiga konkureerivaid vähemefektiivseid tööstusharusid. Kasu kaubanusest , mida saaksime vabalt eksportides ja importides, on olemas vaid siis, kui kaubandus on täiesti vaba. Ühisturul on kaubandus vaid osaliselt vaba, sest kolmandate riikid suhtes jätkatakse diskrimineerivat kaubanduspoliitikat. Euroopa Liiduühine põllumajanduspoliitika iseloomustab kaubanduse ümbersuunamis. Selle tulemusena on tarbijad suunatud ostma just Euroopa Liidu tootjate toodangut, mitte aga väjapoole liitu jäävate tootjate toondangut. Üks osa sellest rahast, mida tarbijad maksavad kõrgemate hindade näol muutub põllumeeste sissetulekuks. Teine osa läheb majandusliku efektiivsuse mõttes lihtsalt kaduma, sesttoodetakse sellist kaupa mida oleks võimalik odavamalt osta
annaabi.ee 
