"diskrimineerimatult" - 1 õppematerjal

Islami meditsiin keskajal

Seda eelkõige seetõttu, et nakkushaiged teistest haigetest eraldi hoida. Eelkäijatest erinevaks tegi islami haiglad ka nende suurem meditsiinilise eetika standard. Haiglad ravisid kõiki inimesi, hoolimata nende sotsiaalsest, etnilisest ja religioossest taustast. Ka arste oli nendes haiglates erinevatest religioonidest ja vähemusrahvustest, nt palju oli juute ja kristlasi. Moslemi arstidelt eeldati ühesugust suhtumist ka vaeste ja rikaste suhtes, ravida tuli diskrimineerimatult kõiki. Moslemi haiglate eripäraks oli ka naispersonali pidamine, naised töötasid õdedena. Ka esimesed naisarstid olid pärit keskaegsest islamimaailmast. Moslemi arstide eetilised standardid pandi esmakordselt paika 9. sajandil Ishaq bin Ali Rahawi poolt, kes kirjutas Adab al-Tabib'i (,,Arsti käitumine"), see teos oli esimene uurimus meditsiinieetikasse. Ali Rahawi pidas arste ,,kehade ja hingede valvuriteks".