Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
Seaduse jõu ulatus ainult
avalikku sektorisse ei likvideeriks soolist diskrimineerimist ühiskonna tasandil, riigil
on õigus ja kohustus põhiõiguste tagamist nõuda ka avalikust sektorist väljaspool,
ilma et seda peetaks riigi liigseks sekkumiseks.
Seaduse üks küsitavaid paragrahve on § 4 lg 2 p 2 ehk kohustusliku ajateenistuse
kehtestamine ainult meestele, mida käesoleva seaduse järgi ei loeta diskrimineerivaks.
Kohustuslik ajateenistus võib ja kindlasti diskrimineeribki mehi, kuid soolise
võrdõiguslikkuse seaduse ülesandeks ei ole kuulutada naised võrdselt meestega
sõjaväekohuslasteks, vaid tagada kõigile ühiskonnaliikmetele võrdsed võimalused
eneseteostuseks olenemata nende soost. Ajateenistuse ka naistele kohustuslikuks
muutmine kuulub mõne teise seaduse pädevusse, võrdõiguslikkuse seadus ei pea seda
valdkonda reguleerima. Kohustuslik kaitseväe teenistus on väga vaieldav küsimus,
sest kindlasti piirab see meeste õigusi ja vabadusi