........3 ÜLESANNE 3 MINIMAALSED NORMAALKUJUD........................................3 3.1 MDNK KARNAUGH’ KAARDIGA.......................................................................3 3.2 MKNK MCCLUSKEY MEETODIGA.....................................................................4 3.3 VÕRDLUS....................................................................................................... 5 ÜLESANNE 4 MKNK TEISENDAMINE DNK-KUJULE....................................5 ÜLESANNE 5 DISJUNKTIIVSED NORMAALKUJUD.....................................5 5.1 TAANDATUD DNK........................................................................................... 5 5.2 TÄIELIK DNK.................................................................................................. 6 ÜLESANNE 6 TÄIELIK KNK....................................................................6 ÜLESANNE 7 SHANNONI DISJUNKTIIVNE ARENDUS KOLME MUUTUJA JÄRGI.............................................................
v x1 x2 x3 x4 v x 1 x 2 x3 x4 = x2 x 3 v x1 x2 x4 v x1 x 3 v x1 x2 x 3 v x1 x 2 x 3 v x1 x2 x 3 v v x 1 x2 x 3 v x1 x 3 x4 v x1 x 2 x 3 x4 v x1 x2 x 3 x4 v x 1 x2 x 3 x4 v x2 x 3 x4 v x1 x2 x3 x4 = = x2 x 3 v x1 x 3 v x1 x2 x4 v x 1 x 2 x3 x4 = 𝒇(xMDNK MKNK-st teisendatud DNK on avaldisena kokkulangev ülesandes 3 leitud MDNK-ga. 8 ÜLESANNE 5 DISJUNKTIIVSED NORMAALKUJUD Leida vabalt valitud viisil ülesandes 3 saadud MDNK-ga võrdne Taandatud DNK ja Täielik DNK, selgitades mõlema jaoks ära ka nende leidmisviisi. 𝒇(xMDNK(x1x2x3x4) = x2 x 3 v x1 x 3 v x1 x2 x4 v x 1 x 2 x3 x4 5.1 TAANDATUD DNK Vaadates alamülesande 3.1 Karnaugh’ kaarti, näeme, et joonistatud kontuurid vastavad ühtlasi ka lihtimplikantidele.Leian taandatud DNK täielikult määratud Karnaugh’ kaardiga :
Erilised: mõned S on P Eitavad: S ei ole P Üksikud: üks S on P Lõputud: S on mitte-P 3. Suhte järgi 4. Modaalsuse järgi Kategoorilised: S on P Problemaatilised: on võimalik, et S on P Hüpoteetilised: kui S on P, siis Q on R Assertoorilised: on fakt, et S on P Disjunktiivsed: S on kas P või Q või … Z Apodiktilised: on paratamatu, et S on P 2 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. Kui igale otsustuse vormile vastab üks kategooria, siis peab kokku olema kaksteist kategooriat ehk puhast arumõistet. Igasse kogemusotsustusse on kätketud üks selline kategooria, mille kaudu toimub objekti süntees. Nii näiteks on hüpoteetilise otsustuse vormi,
printsiibi formuleerimisele (modaalsuse apodiktiline tase). 3. 6. Liht- ja liitotsustus. Otsustused on liigitatud: a) lihtotsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist (kõik seni käsitletud otsustused ongi lihtotsustused); b) liitotsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest (võrdluseks keeleteaduses: liht- ja liitlaused). Sõltuvalt lihtotsustusi ühendavatest sõnadest, eristatakse nelja liitotsustuse tüüpi: konjunktiivsed, disjunktiivsed, implikatiivsed ja ekvivalentsed. Konjunktiivne (ühendav) on liitotsustus, milles lihtotsustused on ühendatud sidesõna "ja", "ning" jms., või ka koma abil. Näiteks, Tiiu hakkas tihkuma ja ei soostunud jõuluvanale luuletust lugema. Või teine näide: Inimene, kes on 8 Ilmar Lilleorg Loogika vihik
Lausete liike 1) Lihtväitlaused (kirjeldavad ehk deklaratiivsed laused): · lihtsad atributiivsed väitlaused, nt ,,Kõik tudengid on arukad", · suhteväitlaused, nt ,,Iga tudeng õpib mõnd õppeainet". 2) Liitväitlaused (liitsed deklaratiivsed laused): · modaalsed, nt ,,On võimalik, et ma tulen homme tööle"; · hüpoteetilised, nt ,,Kui maa on valge, siis ilm on külm"; · disjunktiivsed, nt ,,Ilm on soe või on lumi maas"; · konjunktiivsed, nt ,,Ilm on külm ja lumi on maas"; · komplekssed, nt ,,Kui on suvi, siis sajab ja on jahe, ning kui on talv, siis sajab ja on külm". 3 3) Mitteväitlaused (mittedeklaratiivsed laused): · käsklaused, nt ,,Söö heina!"; · küsilaused, nt ,,Kas sa oled igahommikuse konjakijoomise lõpetanud?";
Liitlausete uurimiseks sobib paremini klassikaline loogika: lausearvutus ja predikaatarvutus. Lausete liike 1) Lihtväitlaused (kirjeldavad ehk deklaratiivsed laused): • lihtsad atributiivsed väitlaused, nt „Kõik tudengid on arukad”, • suhteväitlaused, nt „Iga tudeng õpib mõnd õppeainet”. 2) Liitväitlaused (liitsed deklaratiivsed laused): • modaalsed, nt „On võimalik, et ma tulen homme tööle”; • hüpoteetilised, nt „Kui maa on valge, siis ilm on külm”; • disjunktiivsed, nt „Ilm on soe või on lumi maas”; • konjunktiivsed, nt „Ilm on külm ja lumi on maas”; • komplekssed, nt „Kui on suvi, siis sajab ja on jahe, ning kui on talv, siis sajab ja on külm”. 3 3) Mitteväitlaused (mittedeklaratiivsed laused): • käsklaused, nt „Söö heina!”; • küsilaused, nt „Kas sa oled igahommikuse konjakijoomise lõpetanud?”; • hüüdlaused, nt „Tere tulemast, põllumehed!”;
annaabi.ee 
