Kõne "Nutisõltuvus"
Kas pole mitte nii, et
töölt koju tulles, istutakse diivanile maha, et sarja vaadata ning
kui see pisike koolieelik taaskord nagu ka eelmisel õhtul sind
kuidagigi segama tuleb siis annad talle kätte nutiseadme ning
saad taas vaikselt oma õhtupoolikut nautida ja probleem lapse
näol on kadunud? Kas poleks mitte toredam, teha koos midagi,
mille tegemiseks pole vaja nutiseadmete olemasolu. Kas on vaja
üldse hankida koju nutiseadmeid? Ning kui siis ehk peaksid ka
täiskasvanud end rohkem disiplineerima ja võimalikult vähe
koduses keskonna oma nutiseadmeid käitlema. Ehk oleks nii
võimalik ära hoida nutiseadmete jõudmine liiga pisikestesse
kättesse.
Me tohiks välja jätta ka noori, meid, põhikooli õpilasi, kellest nii
mõningategi jaoks on telefon nende kõike suurem sõber. Neid
noori, kelle elu keerleb ümber helendava ekraani. Ma ei ütle, et
me kõik nutisõltlased oleme, kuid siiski suurem osa meist. Me küll
ütleme, et me ei ole, vähemasti mina ütlen, et me ju teeme ka
annaabi.ee 
