3. Stagflatsioon on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv. 4. Deflatsioon on hindade püsiv alanemine - inflatsiooni vastandmõiste. Deflatsioon D fl i on kaasaegsele k l majandusele j d l mitteomane. i Arvatakse, A k praegu eii saa deflatsioon kesta mõnest kuust kauem. 5. Disinflatsioon on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 6. Hinnasokk tekib mingi kauba (nafta, põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu. Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnasokist. Hinnasokil on majandust läbiv mõju, ta võib põhjustada hinna tõusu mitme aasta vältel, sarnane kestva inflatsiooniga.
· Annulleerimine endine vääring tunnistatakse kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem · Devalvatsioon alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes · Heaolu kahjustamine · Tulu ümberjaotumine · Säästmise vähendamine · Maksumoonutused · Majandusliku efektiivsuse alandamine · Võib tekkida stagflatsioon, mis on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv. · Inflatsiooni tõttu võib tekida disinflatsioon, mis on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 1.2 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga. See näitab keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav
millel millel on on kaasnev kaasnev toime toime ka ka teiste teiste kaupade kaupade hindadele; hindadele; c) müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest; d)4 pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 12. Disinflatsioon on: a) vastandsündmus inflatsioonile; b) inflatsioonitempo aeglustumine; b) c) inflatsioonitempo järsk kiirenemine; d) tööpuuduse ja inflatsiooni üheaegne esinemine. 13. Raha pakkumise suurendamine keskpanga poolt: a) põhjustab tavaliselt kaupade hindade alanemise; b) põhjustab tavaliselt kaupade hindade tõusu; b) c) ei põhjusta tavaliselt kaupade hindade muutusi; d) põhjustab tavaliselt toidukaupade hindade alanemise ja tööstuskaupade kallinemise. 14
Mikk Saarela Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Deflatsioon võib tunduda palju parema majandusprotsessina, kui seda on inflatsioon. Tegelikkuses toovad need mõlemad endaga kaasa palju probleeme riigi majanduses. Kõige parem on disinflatsioon, sest siis püsib majandus tasakaalus. Deflatsioon tekib lihtsalt öeldes siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta liiga väike: rahapakkumine väheneb ja kaupade pakkumine suureneb. Seega võib deflatsioon olla põhjustatud kas rahapakkumise või krediidi järsust vähenemisest või ka liigsest tootmisvõimsuste üle-jäägist. Deflatsioon muudab majanduse passiivseks, tarbimine muutub väiksemaks ning see omakorda võimendab deflatsiooni, see tuleneb sellest, et
3. Vahel ka majanduse kiire areng 4. Hindade erinevus samas majandusruumis 1.Puhas inflatsioon on hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Sisuliselt võimatu. 2. Inflatsioon on hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega. 3. Stagflatsioon on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv. 4. Deflatsioon on hindade püsiv alanemine - inflatsiooni vastandmõiste. Deflatsioon on kaasaegsele majandusele mitteomane. 5. Disinflatsioon on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 6. Hinnasokk tekib mingi kauba (nafta, põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu Raha nõudlus on langev kõver, sest inimesed soovivad odavama raha eest rohkem kaupa osta. Inflatsiooni liigid: Nõudlusinflatsioon - Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise
2 Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 2% võrra? 4 NB! Vastus kirjutada ilma protsendi sümbolita (%). 3 Mis põhjustab tsüklilise töötuse? Vali üks: a. igasugused tsüklonid jm. keeristormid b. majanduse tõusude ja mõõnadega areng c. ettevõtete kolimine soodsamasse piirkonda d. töötajate liigne spetsialiseerumine 4 Disinflatsioon ja deflatsioon: Vali üks: a. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse väljaselgitamise pole mingeid probleeme b. on näitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki tööpuudust töötust c. on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu “siin ja praegu” neid eristada on suhteliselt keeruline d. on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha 5 Fiskaalpoliitika hõlmab: Vali üks: a. keskpanga maksupoliitikat b
d. riigi toetust inimestele elukoha vahetuseks madala tööpuudusega piirkondadesse elamaasumiseks 51. Puhas inflatsioon kujutab endast: a. hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega b. hinnataseme püsiv langus c. hinnataseme tõusu aeglustumine d. ühe kauba hinna järsk tõus, mis põhjustab ka teiste kaupade hindade tõusu e. püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta 52. Disinflatsioon kujutab endast: a. hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega b. hinnataseme püsiv langus c. püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutusteta d. ühe kauba hinna järsk tõus, mis põhjustab ka teiste kaupade hindade tõusu e. hinnataseme tõusu aeglustumine 53. Inflatsiooni prognoosidega eksimine alahindamise suunas tekitab kahjusid: a. mõlemad saavad kahju b
d. püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta e. hinnataseme tõusu aeglustumine 3. Inflatsiooniteoorias tekib hinnašokk: a. ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist b. konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele c. müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest d. pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas 4. Disinflatsioon ja deflatsioon: a. on näitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki tööpuudust töötust b. on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha c. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse väljaselgitamise pole mingeid probleeme d. on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu “siin ja praegu” neid eristada on suhteliselt keeruline 5. Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, siis muudel võrdsetel tingimustel on: a. laenunõudlus väiksem b
Inflatsioon on märgatav ja püsiv tõus kaupade ja teenuste keskmises hinnatasemes, so üldises (hüviste valiku kaalutud keskmises) hinnatasemes. Inflatsioonist saame rääkida vaid siis, kui ühe osa kaupade ja teenuste hindade tõusu ei korva teiste hüviste hindade langus. Teiste sõnadega, inflatsiooni korral tõuseb üldine hinnatase ehk mingi kaupade valimi (nn ostukorvi, turukorvi, tarbimiskorvi) hindade kaalutud keskmine. Raha ostujõud väheneb, mis väljendub hindade tõusus. Disinflatsioon on inflatsioonitempo langus, mis toimub ootamatult Üldise hinnataseme määramise kõige enam kasutatud näitaja on tarbijahinnaindeks THI, mida mõnikord käsitletakse ka elukallidusindeksina, kuigi nende kahe näitaja arvutuse alused on erinevad. Enamikel juhtudel on hinnaindeks mitme hinna kaalutud keskmine Üldjuhul arvutatakse hinnaindeksid tüüpiliste ostukorvide konstrueerimise teel nii tarbijatele kui tootjatele või SKP (RKP) deflaatori
e. 2000 miljonit krooni 62. Isik, kes töötab ainult osalise tööajaga, kuna ei leidnud täistööajaga töökohta on a. struktuurselt töötu b. tsükliliselt töötu c. * arvestatud tööjõu hulka d. välja arvestatud tööjõu koosseisust 63. Kas duaalsete tööturgude puhul on eelistatud: a. perifeerias tegutsevad ettevõtted b. * keskuses tegutsevad ettevõtted c. kõigil läheb kehvasti, üks kõik kus nad ei asu d. kõigil läheb hästi, üks kõik kus nad ei asu 64. Disinflatsioon ja deflatsioon: a. on näitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki tööpuudust töötust b. on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha c. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse väljaselgitamise pole mingeid probleeme d. * on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu "siin ja praegu" neid eristada on suhteliselt keeruline 65. Monetaarpoliitikas on kõik lõppeesmärgid selgelt väljendunud? a. *?*ise paneks ka selle aga ei tea on selgelt väljendunud b
----------------------------------------------------------------------------- --- Question 1 (1 point) Inflatsioon vaikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on maaratud: *a. tooviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris b. hinnatousuga antud riigis c. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega d. tootuse suurenemisega antud riigis ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 2 (1 point) Disinflatsioon ja deflatsioon: a. on naitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki toopuudust tootust *b. on suhteliselt sarnased nahtused ning seetottu "siin ja praegu" neid eristada on suhteliselt keeruline c. on nahtused, mida polegi voimalik kindlaks teha d. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse valjaselgitamise pole mingeid probleeme ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 3 (1 point)
0 Maximum possible score: 100 1. Inflatsioon väikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on määratud: Student Response Value Correct Answer A. hinnatõusuga antud riigis 0% B. töötuse suurenemisega antud riigis 0% C. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega 0% D. tööviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris 100% 2. Disinflatsioon ja deflatsioon: Student Response Value Correct Answer A. on näitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki tööpuudust 0% töötust B. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse 0% väljaselgitamise pole mingeid probleeme C. on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha 0% D. on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu "siin ja 100%
hinna kasvu ja tänu sellele et on kogutoodangu kasv, et rohkem toota selle nõudluse rahuldamiseks on vaja rohkem tööjõudu ja töötus väheneb. Kui väheneb alla loomulikku taset, avaldab survet palkadele ja sealtkaudu üldisele hinnatasemele ja inflatsioonile Neg pakkumisšoki näiteks võib olla ka palkade tõus aga siis eksogeenne palkade tõus. SEal on positiivse nõudlusšoki tagajärjel, et juba enne on midagi toimunud ENNE KT VAATA ÜLE KA VALUTU DISINFLATSIOON LOENGU LÕPUS KUI ON JÄÄNUD ALA 5 MIN LÕPUNI!!! Kogunõudluse ja kogupakkumise dünaamiline mudel (DAD-DAS) Kogunõudluse ja kogupakkumise dünaamiline mudel annab meile põhjalikuma ülevaate majanduse toimimisest lühiperioodil Tegemist on lihtsustatud versiooniga DSGE mudelist (viimast kasutatakse laialdaselt kõrgetasemelistest makromajandusuuringutes) DSGE=Dynamic, Stochastic, General Equilibrium Dünaamiline AD-AS mudel tuletatakse juba tuttavatest komponentidest:
kaaludega kaupade ja teenuste keskmisena saadud ostukorvi maksumuse muutumist mingi baasperioodi suhtes. e. THI x 100% Tootja e hulgihinnaindeks on hinnaindeks, mis baseerub firmade poolt ostetavate hüviste ning teenuste valimil. e.( tootjahinnaindeks- eelmise kuu THI)X 100% /eelmise kuu THI Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu langus Deflatsioon on üldise hinnataseme langus ja raha ostujõu tõus Disinflatsioon-kõrge inflatsiooni oluline vähenemine või kadumine. Võib tunduda üllatav, kuid inflatsiooni tagajärjel mõned inimesed kaotavad, mõned aga võidavad. Inflatsiooniga seotud kaotused on põhiliselt kaht tüüpi. Esiteks võib inflatsioon alandada tootmise ja jaotuse efektiivsust, mille tõttu kannatab elatustase. See on inflatsiooni reaaltulude kulu (kahju) (real-income costs of inflation). Teiseks
b) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel millel on on kaasnev kaasnev toime toime ka ka teiste teiste kaupade kaupade hindadele; hindadele; c) müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest; d) pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas. 12. Disinflatsioon on: a) vastandsündmus inflatsioonile; b) inflatsioonitempo aeglustumine; b) c) inflatsioonitempo järsk kiirenemine; d) tööpuuduse ja inflatsiooni üheaegne esinemine. 13. Raha pakkumise suurendamine keskpanga poolt: a) põhjustab tavaliselt kaupade hindade alanemise; b) põhjustab tavaliselt kaupade hindade tõusu; b) c) ei põhjusta tavaliselt kaupade hindade muutusi; d) põhjustab tavaliselt toidukaupade hindade alanemise ja tööstuskaupade kallinemise. 14
Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik Majanduslikult aktiivne rahvastik Heitunud töötajad Töötavad e tööga hõivatud Töötud e tööga mittehõivatud Tööjõud Töötuse määr Tööhõive määr Tööjõus osalemise määr Loomulik töötuse määr Friktsionaalne töötus Struktuurne töötus Tsükliline töötus Okuni seadus Töötuse kasud ja kahjud Inflatsioon Inflatsioonimäär Deflatsioon Disinflatsioon Reaalväärtus Hinnaindeksid Tarbijahinnaindeks Tootjahinnaindeks SKP (RKP) deflaator Inflatsiooni liigid 29 Avalik inflatsioon ja varjatud inflatsioon Roomav e hiiliv Mõõdukas Galopeeriv Hüperinflatsioon Nõudlusinflatsioon Pakkumispoolne inflatsioon Pakkumisshokk Inflatsiooni spiraalid Inflatsiooni reaaltulude kulu Inflatsiooni menüükulud Inflatsiooni sotsiaalsed kulud Indekseerimine 15. Raha ja pangandus Raha Barter
56. Jäikade hindadega mudel näitab, et kogutoodangu erinevus loomulikust tasemest on samasuunaliselt seotud erinevustega oodatava ja tegeliku hinnataseme vahel. “Tõene” 57. Vaata alljärgnevast joonist. Kui pika perioodi tasakaal on punktis A, siis kulusurvelist inflatsiooni esindab nihe: asendist AS1 asendisse AS2 58. Kui majanduses on inflatsiooni alandamiseks vajalik 12 protsendiline SKP alanemine, siis milline allpoolloetletud disinflatsioon versioonidest võiks kanda nimetust cold turkey edition. Kas: koguprodukti alandamine 12-e protsendi võrra ühel aastal 59. Paindlike hindadega firmad kujundavad hinna lähtuvalt sellest, mida nad oletavad kujunevat ehk millist hinnataset eeldavad nad ka teistel firmadel olevat. Väär 60. Lühiperioodi Phillipsi kõvera kohaselt peaks töötuse vähendamiseks …………… kogunõudlust ning arvestama, et seejuures inflatsioonimäär …………………
annaabi.ee 
