kuni inaktiveerub sülje ensüüm maosoolhappe ja pepsiinide toimel. Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht * pankrease -amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise ja glükogeeni seedimist. * soolenõres on disahharidaasid ( isomaltaas, glükoamülaas, sahharaas, laktaas, maltaas jt). * lõplik süsivesikute hüdrolüüs toimub limaskesta hariäärise pinnal, kus peamiselt toimivad disahharidaasid. Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos)
glükoos, fruktoos, tselluloos, glükogeen jt. Seedimine algab suus - algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs süljes sisalduva α-amülaasi toimel. Maos - tärklise ja glükogeeni seedimine niikaua kuni inaktiveerub sülje ensüüm maosoolhappe ja pepsiinide toimel. Pankreas - α-amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise ja glükogeeni seedimist. Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht ◦ soolenõres on disahharidaasid (isomaltaas, glükoamülaas, sahharaas, laktaas, maltaas jt). ◦ lõplik süsivesikute hüdrolüüs toimub limaskesta hariäärise pinnal, kus peamiselt toimivad disahharidaasid. Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos) lõhustatakse monoosideks. GLÜKOOS Glükoos on keskne süsivesinik organismis: ◦ glükoos lahustub väga hästi vees
Toitained imenduvad läbi epiteelirakkude Epiteelirakud sisaldavad palju mitokondreid, milles toodetud energia on vajalik aktiivseks imendumiseks Peensoole imendumispindala on 200-300 m2 Hattude ümber on rikkalik veresoonte võrgustik Läbi soole seina toimub pidevalt imendumine ja eritumine, mis võib olla nii passiivne kui aktiivne (vastavalt kontsentratsioonide vahe alusel või energeetiliselt) Imendumist soodustavad peensoole: peptidaasid valgud, disahharidaasid s/v-d Toit segatakse, liigutatakse edasi peristaltikaga Jejunumi seina ehitus Peensool (3) Peensoole tegevus on reguleeritud: - humoraalsete teguritega (hormoonidega) - lokaalsete refleksidega (soole venitus) - autonoomse närvisüsteemi kaudu --- parasümpaatiline NS kiirendab ja --- sümpaatiline NS aeglustab seedetegevus (eritusfunktsiooni ja motoorikat) Jämesool
epiteelirakkudega. - mitmed toitained lõhustuvad ensüümide toimel viimast korda vahetult enne rakku imendumist. - kui epiteelirakud hävivad pärast hattude tipust irdumist, satuvad ensüümid soolemahla, kus nad võivad mingi aja enne hävimist veel toimida: nt ensüümid nagu peptidaasid, mis lõhustavad pülüpeptiide tripeptiidideks, d ipeptiidideks ja aminohapeteks ning disahharidaasid, mis lõhustavad disahhariide (maltoosi, laktoosi, sahharoosi) monosahhariidideks. Peensoole motoorika ● Kiirem kui maos. Kiireim duodeenumis, vaibub ileumi suunas. ● peensoole stimulaatoriks on duodeenumi keskmine osa Papilla Vateri lähedal, 10-12x´ ● peensoole lõpposa elektriline rütm on aeglustunud 8x´ ● Rütm põhineb soole pikilihaskiudude jõudepotentsiaali kõikumisel, mis levib lainetena jämesoole suunas.
Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat. Süsivesikute imendumine: Süsivesikute lõhustumine algab suus/süljes amülaasi toimel. Amülaasi toime jätkub maos, kuni soolhape muudab ta mõjutuks. Amülaasi toimel lõhustub maos osa tärklisest sidahharidaasiks. Kõhunäärmenõre amülaas jätab lõhustamist sooles. Soolenõre disahharidaasid soodustavad lõhustumist. Vereringesse lähevad ainult monosahhariidid, nagu glükoos ja fruktoos. Valkude imendumine: valku lõhustavaid ensüüme leidub maonõres (pepsiin) ja kõhunäärmenõres (trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimase imenduvad aktiivselt ja eriti kiiresti limaskesta rakkudesse. Vabad aminohapped imenduvad epiteelrakkudest vereringesse. Rasvade imendumine: rasvade lõhustumine algab alles sooles
Süsivesikud imenduvad monosahhariididena. Kiudained lõhustatakse osaliselt alles jämesoole bakterite poolt. Kiudained seovad rohkesti vett, stimuleerivad soole motoorikat. Sülje ja kõhunäärme - amülaas lõhustab polüsahhariidid kuni disahhariidi maltoosini. Amülaas inaktiveeritakse maos soolhappe toimel, disahhariidid jõuavad lõhustamatult peensoolde. Süsivesikute lõhustamise lõpetavad peensoole limaskesta epiteelirakkudes tekkivad ensüümid disahharidaasid: maltaas, sahhraas, laktaas. Aineid transporditakse läbi raku, s.o transtsellulaarselt. Enterotsüüdi plasmamembraani apikaalsetes ja basolateraalsetes piirkondades on erinevad kandurid e transporterid. Monosahhariidide kergendatud difusioonis osalevad kandurid kuuluvad GLUT perekonda. Valkude lõhustamine ja imendumine: valku lõhustavaid ensüüme võib jaotada proteaasideks ja peptidaasideks. Proteaasid lõhustavad valkusid väiksemateks peptiidideks, mida
annaabi.ee 
