Valemid 1. Geodeetiline otseülesanne koordinaatide juurdekasvude leidmine, punkte ühendava joone pikkuse ja direktsiooninurga kaudu. Antud on: XA; YA; joonepikkus - s ja rumbiline nurk R Leida: XB; YB Juurdekasvud: X = s * cos R ja Y = s * sin R Koordinaadid: XB = XA + X ja YB = YA + Y Kontroll: s = D * cos Direktsiooninurkade ja rumbide seos Veerand Dir. nurk A Tähis Rumb R 0 0 I 0 ...90 NE R1 = A II 900...1800 SE R2 = 1800 A III 1800...2700 SW R3 = A - 1800 0 0 IV 270 ..
Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. Magnetasimuudiks nimetatakse nurka, mida mõõdetakse 0º...360º kellaosuti liikumise suunas, mis jääb magnetmeridiaani põhjasuuna ja nullpunktist (meie asukohast maastikul) orientiiri/objektini tõmmatud joone vahele. Kui me mõõdame kaardil liikumissuuna mingile objektile, siis saame direktsiooninurga. Direktsiooninurgaks nimetatakse nurka, mida mõõdetakse 0º...360º kellaosuti liikumise suunas, mis jääb põhjasuunas mineva kilomeetervõrgu vertikaalse joone ja nullpunktist (meie asukohast kaardil) orientiiri/objektini tõmmatud joone vahele. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
c) Meridiaanide keskmine koonduvus kaardil = NE: 109'. 2) Rumbide arvutus. a) Tõelise asimuudi järgi: Kui I veerand, siis At= R; R12= NE: 3700'00'' R13= NE: 6400'00'' b) Direktsiooninurkade järgi: I veerand: R= ; R12= NE: 6300'00'' R13= NE: 3600'00'' c) Koordinaatide järgi: Valemid: R12= arctan ; R12= 6246'45''; R13= 3532'16'' d) Võrrelda koordinaatide järgi arvutatud rumbi direktsiooninurga järgi arvutatud rumbiga: R12xy= 6246'45'' ja R12= 6300'00'': vahe -013'15'' R13xy= 3532'16'' ja R13= 3600'00'': vahe -027'44'' 3) Horisontaalnurgad. a) Direktsiooninurkade järgi: =13- 12=3600'00''- 6300'00''= - 2700'00'' = 12- 13= 6300'00''- 3600'00''= 2700'00'' b) Tõeliste asimuutide järgi: = At13-At12= 3700'00''- 6400'00''= - 2700'00'' = At12- At13= 6400'00''- 3700'00''= 2700'00'' Lisa 1. Enesekontrolli leht
R12 = arc tan X 2 - X1 Y3 - Y1 R13 = arc tan X 3 - X1 657,850 - 655,450 2,4 R12 = arc tan = arc tan = 57°5941 6532,350 - 6533,850 -1,5 656,400 - 655,450 0,95 R13 = arc tan = arc tan = 25°2428 6531,850 - 6533,850 -2 d) Võrrelda koordinaatide järgi arvutatud rumbi direktsiooninurga järgi arvutatud rumbiga = 57°5941 ja R12 = 58°00 vahe - 0°019 xy R12 = 25°2428 ja R13 = 25°30 vahe - 0°532 xy R13 3. Horisontaalnurgad 1. Direktsiooninurkade järgi horisontaalnurga leidmine = 13 - 12 = 154°30 - 122° = 32°30 = 12 - 13 = 122° - 154°30 = ( 360°00´+122°) - 154°30 = 327°30 2. Tõeliste asimuutide järgi horisontaalnurga leidmine
magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Magnetasimuut · Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. 10 Direktsiooninurk · Kui me mõõdame kaardil liikumissuuna mingile objektile, siis saame direktsiooninurga. 11 Suunaparand Kilomeetervõrgu põhjasuuna ja magnetilise põhjasuuna erinevust nimetatakse suunaparandiks. Suunaparand kaardil 0-35-49CD EKV 1:50 000 00-41 tuhandikku 2°21´ 5½° (41½ tuhandikku) 01-00 tuhandikku (100 tuhandikku) NB!!! Kindlasti vaadata kaardi legendi, igal lehel
positiivsest suunast päripäeva kuni antud jooneni ( 00 ...3600) Analoogiliselt asimuudile kasutatakse ka direktsiooninurkadega koos rumbe, ainuke vahe on, et asimuudi puhul märgitakse rumbe ilmakaarte järgi, aga direkstsiooninurkade puhul veerandite järgi. Direktsiooninurkade määramiseks maastikul kasutatakse plaanilise geodeetilise põhivõrgu punkte, eriti tihendusvõrgu punkte. Ja kui jätkata mõõtmist ühest paarispunktist, siis saab oma kõigu külgedele arvutada direktsiooninurga Direktsiooninurkade arvutamine (nagu nurgad ja pikkused matemaatikas ikka) Horisontaalmõõdistamine Nimetatakse ka kontuurmõõdistamine ja teodoliitmõõdistamine. Horisontaalmõõdistamine on tööde kompleks, mille tulemusena saadakse maastiku plaan ettenähtud mõõtkavas ja sellel plaanil on kujutatud kõik maastiku kontuurid ja objektid topograafiliste leppemärkidega, kuid ei ole mingeid andmeid reljeefi kohta. Mõõditamine koosneb väli- ja sisetöödest.
Ülesanded 1 2 4 3 Tõeline põhjasuund Kilomeetervõrgu põhjasuund Kraadisüsteem Tuhandiksüsteem Asimuudid Suunaparand Suunaparand kaardil Idapoolne suunaparand MAGNETASIMUUT DIREKTSIOONINURGAKS LIIDAME SUUNAPARANDI DIREKTSIOONINURK MAGNETASIMUUDIKS LAHUTAME SUUNAPARANDI Kompassi osad Orienteeritud kompass Magnetasimuudi määramine Magnetasimuudi kandmine kaardile Musta metalli mõju kompassile Direktsiooninurga leidmine Orienteeritud kompass Objekti leidmine Orienteeritud kaart Kaardi orienteerimine kompassiga Matemaatilised koordinaadid Kilomeetervõrk Kilomeetervõrgu numeratsioon Koordinaatide määramine Neljakohalised koordinaadid Uksest sisse ja trepist üles Kuuekohalised koordinaadid Kivihunnik 241 323 või kivihunnik 241 325 24 25 33 33 9 8 7 6 5 4 3 2 1
13. Asimuut- horisontaalnurk, meridiaani P-suunast päripäeva kuni antud jooneni. Direktsiooninurk- horisontaalnurk, telgmeridiaani P-suunast päripäeva kuni antud jooneni. Seos- direktsiooninurk võeti kasutusele, et lihtsamates ül vältida meridiaanide koonduvuse mõju arvestamist. Rumb- Antud suuna ja meridiaani lähima suuna vaheline teravnurk. Tabelinurk- teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. 14. Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi. X= I,IV+ II,III- Y=I,II+ III,IV- 15. Pöörülesanne, antud on kahe punkti koordinaadid 16. IV I III II 17. Riiklik geodeetiline referentssüsteem Riigi ulatuses peavad ruumiandmes olema ühtses geodeetilises süsteemis. 18. Tagatud peab olema mõõdistamsvõrgu punktide omavaheline nähtvavus ja mõõdistamisvõrgu punktid peavad paiknema piisava tihedusega. 19
suhteline/suvaline teodoliitkäik Geodeetiline otse- ja vastuülesanne Otseülesanne Teodoliitkäigu arvutus(ehk tundmatule punktile ristkoordin. arvutus) Antud: Punkt A X ja Y koordinaadid, joone direktsiooninurk, jooneHD Arvutada: Xb=Xa+HDab*cos alfa AB Yb=Ya+HDab*sin alfa AB Vastuülesanne Teodoliitkäigu sidumine kindelpunktidega ehk direktsiooninurga leidmine Antud: kindelpunktid Xa Ya , Xb Yb Arvuta rumb: tan(rumb)=(Yb-Ya)/(Xb-Xa), Vastus absoluutväätuses! Leiad direktsiooninurga( teed kindlaks veerandi abil) Arvutused mahamärkimistöödeks Sul on teada horisontaalnurk ja joone pikkus ning tuleb leida punkti asukoht looduses.(Punkti koordinaadid on teada) Punkti leidmisel tuleb tagasivaate suunalugem ära nullida. 2. loeng Mõõdistamise põhimõte
P= 5 3. Käigu diagonaal RPV12-RPV17 α= 116.05745 = 116º03'27'' Δx = -109.698000 s= 249.727 m Δy = 224.343000 4. Diagonaali pikkus ja direktsiooninurk esialgsetel andmetel α'= 116.05190 = 116º03'07'' Δx = -109.671241 s'= 249.715267 m Δy = 224.343338 6. Direktsiooninurga parand δα = α – α' = 0º00'20'' Suhteline erinevus δs = s – s' = 0.0114 m Δx = -0.026759 m -0.00535185 Δy = -0.000338 m -0.00006763 7. Lõplikud juurdekasvud Δxi = #VALUE! Δyi = #VALUE! Punktide nr.nr.
või 4 cm sammuga. Suurte mõõtkavade puhul 10 cm sammuga. Naabertsooni koordinaatidevõrk näidatakse ainult raami kujunduses. Tänapäeva Eesti kaartidel näidatakse tihti nii Gaussi-Krügeri, UTM, TM-Balti kui ka Lambert- Est võrk. Neist kantakse kaardi pinnale erivärvidega üks või kaks, ja teised kaks kantakse ainult kaardi raamile. Maastikujoone orienteerimine võib toimuda tõelise-, magnetiliseasimuudi või direktsiooninurga järgi. Tõelist asimuuti saab looduses määrata vaid astronoomiliste vaatluste abil ja max täpsuseg 0,5''. Magnetilist asimuuti loetakse magnetilisest meridiaanist ja välitingimustes saab seda määrata bussooliga täpsusega 12'. Magnetilise meridiaani hälvet tõelisest meridiaanist nim deklinatsiooniks ehk käändeks. Deklinatsioon on muutuv suurus, aastane muutus ulatub 8'-ni ja ööpäevane kuni 15'-ni. Magnettormide puhul võib see hälve ulatuda mitme kraadini.
Rumbi mõõdetakse kas ida- või lääne suunas kuni antud jooneni. (0-90o) · Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) · Tabelinurk teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Taandamine toimub analoogiliselt rumbiga Asimuudi ja direktsiooninurga on mõlemad horisontaalnurgad, mida mõõdetakse päripäeva. Direktsiooninurka saab arvutada magnetilisest asimuudist. Meridiaanide koonduvus on ida suunas positiivne ja lääne suunas negatiivne, st kui sihtpunkt T ja seisupunkt K geograafiliste
Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) Tabelinurk teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Taandamine toimub analoogiliselt rumbiga. 10. Geodeetiline otseülesanne. Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R. Leida T(XT, YT), X, Y. Lahendus XT = XA + X, X = s * cos R X: I +, II , III , IV + YT = YA + Y, Y = s * sin RY: I +, II +, III , IV 11. Geodeetiline pöördülesanne.
Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) · Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) · Tabelinurk teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Taandamine toimub analoogiliselt rumbiga. 10. Geodeetiline otseülesanne. Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R. Leida T(XT, YT), X, Y. Lahendus XT = XA + X, X = s * cos R X: I +, II , III , IV + YT = YA + Y, Y = s * sin R Y: I +, II +, III , IV 11. Geodeetiline pöördülesanne.
Rumb: on teravnurgaks taandatud asimuut. Teravnurk, mida mõõdetakse meridiaani lähimast (põhja või lõuna) suunast kuni antud jooneni. Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Tabelinurkade leidmine: I veerand: aT = a1 II veerand: aT = 180°- a2 III veerand: aT= a3 -180° IV veerand: aT=360°-a4 14. Geodeetiline otseülesanne Geodeetiline otseülesanne on joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud: Punkt A (Xa, Ya), joonepikkus d(AB) ja rumbiline nurk alfa (AB) Leida: B(Xb, Yb), X, Y (koordinaatide juurdekasvud). Lahendus: Xb= Xa+X, X=d(AB) * cos alfa(AB) Yb= Ya+Y, Y= d(AB)*sin alfa(AB) x ja Y märk oleneb sellest millise veerandi nurgaga on tegemist. X: I+, II -, III- , IV + Y: I+, II +, III-, IV - 15
või lääne suunas. Teravnurgaks taandatud asimuut. Meridiaanide koonduvus antud kaardilehel tähendab nurka ristkoordinaadistiku püsttelje ja meridiaani vahel, kusjuures see nurk on positiivne sel juhul, kui püsttelg kaldub meridiaanist paremale (itta) ning negatiivne, kui püsttelg kaldub meridiaanist vasakule (läände). Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. 14. Geodeetiline otseülesanne Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R. Leida T(XT, YT), X, Y. LahendusXT = XA + X, X = s * cos R X: I +, II , III , IV + YT = YA + Y, Y = s * sin RY: I +, II +, III , IV 15. Geodeetiline pöördülesanne Joone direktsiooninurga ja joone pikkuse arvutamine otspunktide ristkoordinaatide järgi.
Teravnurgaks taandatud asimuut. Meridiaanide koonduvus antud kaardilehel tähendab nurka ristkoordinaadistiku püsttelje ja meridiaani vahel, kusjuures see nurk on positiivne sel juhul, kui püsttelg kaldub meridiaanist paremale (itta) ning negatiivne, kui püsttelg kaldub meridiaanist vasakule (läände). Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. 14. Geodeetiline otseülesanne Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R. Leida T(XT, YT), ∆X, ∆Y. Lahendus XT = XA + ∆X, ∆X = s * cos R ∆X: I +, II –, III –, IV + YT = YA + ∆Y, ∆Y = s * sin R ∆Y: I +, II +, III –, IV – 15. Geodeetiline pöördülesanne
Magnetasimuuti mõõdetakse maastikul (pilt 6.19). Direktsiooninurk on kaardivõrgustiku põhjasuuna ja kaardil määratud vajaliku suuna vaheline nurk. Direktsiooninurka mõõdetakse kaardil (pilt 6.19). Pilt 6.19 Suunaparandiks nimetatakse kilomeetervõrgu põhjasuuna ja magneetilise põhjasuuna erinevust. Arvutamiseks vajaliku suunaparandi saab kaardi legendist. Magnetasimuudi teisendamisel direktsiooninurgaks LIIDAME SUUNAPARANDUSE Direktsiooninurga teisendamisel magnetasimuudiks LAHUTAME SUUNAPARANDUSE KOMPASS Kompassi kasutatakse kaardi orienteerimiseks, ilmakaarte määramiseks ja vajalikus suunas liikumiseks. Ära kasuta kompassi metalli läheduses. Kompassi osad (pilt 6.20). 174 Pilt 6.20 OMA ASUKOHA MÄÄRAMINE Joonlõikumine Saab kasutada mistahes joonorientiiri puhul (pilt 6.21). Pilt 6.21
(magnetnõela käändeks) nimetatakse asimuudile magnetiline direktsiooni- magnetilise ja geograafilise meridiaa- nurk G-M (joonis 8.9). Direktsiooni- ni põhjasuuna vahelist nurka, mida nurka magnetiliseks asimuudiks tei- mõõdetakse päripäeva. Eesti alal on sendades tuleb direktsiooninurgast see tänapäeval üldiselt idapoolne ehk lahutada magnetiline direktsiooni- positiivne (57°). nurk G-M (joonis 8.9). Direktsiooninurga saamiseks mõõ- Mõnes kohas (Jõhvis, Mõisaküla detakse malliga kaardil nurk objekti ja ümbruses) võib esineda magnetilist koordinaatvõrgu suunal. anomaaliat, kus deklinatsioon erineb Magnetilise asimuudi saamiseks tunduvalt ümbritsevast foonist. See mõõdetakse kompassiga looduses on tingitud maakoores leiduvatest nurk tõelise põhjasuuna ehk geograa- erisuguste magnetiliste omadustega
annaabi.ee 
