Koostöö soov töötada pigem koos meeskonnaga kui üksinda, teiste arvamuse küsimine ja selle respekteerimine, teiste julgustamine ja tunnustamine; Info hankimine pingutamine selle nimel, et hankida rohkem ja põhjalikumat informatsiooni võimalikult erinevatest allikatest, mitte rahuldumine pinnapealsete vastustega; Suhtlemistundlikkus huvi tundmine teiste inimeste arvamuste, hoiakute, vajaduste ning huvide vastu, oskus neid mõista; Direktiivsus konkreetsete korralduste andmine ning mittenõustumise väljendamine, lähtudes organisatsiooni üldistest eesmärkidest, õiglane tunnustuse ja karistuse jagamine; Äriline orientatsioon oskus näha ja luua ärilisi võimalusi ja suhteid ning tegutseda kasumile suunatult; 5 Analüütiline mõtlemine oskus näha mitmetasandilisi põhjuslikke seoseid, eristada olulist ebaolulisest, töödelda informatsiooni süstemaatiliselt;
Kompetentsid eristavad juhte rohkem kui see, kui hästi ta ülikoolis õppis või kui hästi ta oma eriala tunneb või kui kõrge on tema üldine võimekus või intelligentsus. Eesti eduka juhi kompetensi mudel. Meeskonna juhtimine 14% Mõjutamine 11% Saavutusorientatsiooniv 10% Initsiatiiv 9% Koostöö 6% Info hankimine 6% Suhtlemistundlikkus 6% Direktiivsus 5% Äriline oreintatsioon 4% Analüütiline mõtlemine 4% Organisatsiooniteadlikkus 4% Eneseusk 3% Juhtimisoskused on tihedalt seotud juhi baasoskustega, mis omavahel koostoimes kujundavadki juhi kompetentsuse. Juhi baasoskused on juhtimis tehnika valdamine, võime mõista inimesi ning ettevõtte kui terviku funktsioneerimise mõistmist.
tema üksikute osakondade ja valdkondade kohta. Kasumi ja likviidsuse planeerimine läbib kõiki ülejäänud planeerimis-süsteemi komponente. Siia kuuluvad:kasumiarvestus,finantsplaanid, bilansid(tulude ja kulude tasakaal; asjade seis; kokkuvõte; tulemus). Käsumajanduslikku plaanimist riiklikus sektoris kehtib see teatud kujul ka käesoleval ajal on positiivses käsitluses kirjeldatud kui tegevust, mida iseloomustavad järgmised omadused: * Üleüldisus* Direktiivsus e. kohustuslikkus *Ühtsus*Hierarhilisus *Teaduslikkus.*Permanentsus e. järjepidevus*Tasakaalustatus e. bilansseeritus Plaanimise mitmesuguseid vorme eristatakse tavaliselt järgmiste faktorite alusel: *plaanide kehtivusaja e. plaaniperioodi pikkuse järgi *organiseerimisvormi järgi *objekti Prognoos (kr.) ettenägemine, ennustamine kindlail andmeil rajanev teaduslik ennustus, planeerimise meetod. Prognoos eeldab, et sündmused toimuvad teatud tõenäosusega.
sees, ema ütleb:,,küll sa oled tubli, tee veel." tähtis osa on ka intonatsioonil( hääletoonil) · metafoor ta tähendab midagi muud. Nt metafoor võib seotud olla ümbernimetamisega. Nt ,,siga" siga tähendab elukat, kes palju sööb. · Kaudsed kõneaktid kõneaktid, millel on erinevad eesmärgid. Otsene eesmärk on varjatud st tegelikt eesmärk on varjatud mingisuguse teise eesmärgiga. Võivad olla efektiivsemad viisakuse eesmärgi saavutamisel. Kaudne direktiivsus on veel kõrgem viisakus, kui lihtsalt öelda ,,palun" ntks vabandage, ega te ei saa mulle ulatada soola? · Pragmaatika III semiootiline hermeneutika süntaktika vastab küsimusele KUIDAS on tehtud märk ja millised on sõnumi formaalsed struktuurid(peamiselt matemaatilised) · semantika on keerulisem ja vähem formaliseeritav valdkond. Tegeleb tähendusega seob märgid tähendusega · 1
tegevustele ja toimingutele. Planeerimise vajadus tuleneb asjaolust, et maailm muutub. Kui tegutsemiskeskkond oleks homme samasugune kui eile ja täna langeks kavandamise ja plaanimise vajadus ära. Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisastiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. Mida ? millal ? kuidas ? Põhimõte : prognoosimine, modelleerimine, programmeerimine, direktiivsus, tasakaalustatus. Planeerimine määrab ettevõtte arengusuunad; vähendab välis- ja sisekeskkonna muutuste mõju; vähendab kadusid ja ressursside ebaratsionaalset kasutamist. Miinused ebatäpne planeerimine on ajaraiskamine; planeerimine vähendab paindlikkust. Planeerimiskäik- toimingute rida, mida tuleb plaani koostamiseks sooritada. Eesmärkide püstitamine->eesmärkide teisendite kindlaksmääramine->teisendite hindamine-> parima valik-> plaani koostamine-> plaani elluviimine. 13
Universaalsus = iga teraapiameetod, mida rakendatakse terapeutilise suhte kontekstis, on efektiivne ja toob kaasa muutuse abivajaja tunnetes, hoiakutes ja käitumises - Kriitiline teguri igas abistavas olukorras on suhte kvaliteet terapeudi ja kliendi vahel - Terapeutilist suhet mõjutavad mitmed tegurid: kliendipoolselt motivatsioon, usaldus, lootus, idealiseerimine; terapeudipoolselt veenimisjõud, soojus, empaatia, põhendamine, direktiivsus, ekspertsus; suhtealaste faktoritena kontakt, seotus, nõusutumine, kokkulepitud suhe ja leping - Platseebo teraapia tekitab paremat tulemust kui no-treatment või ootelistis olemine - Terapeutide vaheline erinevus RCT-des: varem käsitleti kui mõõtmisviga: leiutd,etsee pigem reegel kui erand ...Direktiivne protsess patsienti ei jäeta protsessis omapäi vaid teda toetatakse ja juhendatakse
annaabi.ee 
