liikmesriigid ise. Liikmesriigid peaksid merestrateegiale lähenema tulemusest lähtuvalt, seejuures tuleks olulist tähelepanu pöörata ka piirkondlikule kootööle. Merendusstrateegia on ELi merepoliitika keskkonnaalane tugisammas. (Euroopa komisjon) Elupaikade direktiiv Elupaikade ja linnukaitse direktiivid kohustavad liikmesriike võtma meeteid säilitamaks või taastamaks haavatavate elupaikade ja liikide soodne kaitsestaatus. Tuntuim elupaikade direktiiviga kehtestatud meede on Natura 2000 kaitstavate alade võrgustik. Elupaikade direktiivis on tähelepanu pööratud ka merealade kaitsele, nimelt määratakse selle direktiiviga kindlaks üheksa merelise elupaiga tüüpi, mida peab kaitsma. - Mereveega alaliselt üle ujutatud liivmadalad - Jõgede lehtersuudmed - Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud - Lõukad - Laiad madalad abajad ja lahed - Karid - Posidonia põhjad
Direktiiv võib olla adresseeritud kas ühele või mitmele liikmesriigile või ka kõigile liikmesriikidele. Selleks, et direktiivi sätted asjaomases liikmesriigis kehtima hakkaksid, peab riiklik seadusandja vastu võtma riiklikusse õigusesse ülevõtmise akti, millega muudetakse riiklikke õigusakte nii, et direktiiviga kindlaksmääratud eesmärgid saaksid täidetud. Direktiiviga määratakse kindlaks direktiivi sätete riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise tähtaeg. Liikmesriikidele on ülevõtmiseks antud ajavahemik, mille jooksul oleks võimalik arvesse võtta liikmesriikide iseärasusi. Ülevõtmine peab toimuma direktiiviga kindlaksmääratud aja jooksul. Direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusakte, eelkõige ühtse turu toimimisega seotud eesmärkidel (näiteks toodete
vedu reguleerivate õigusnormide karmistamine ja saastatud maade taasväärtustamine. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb jäätmed kõrvaldada selleks ette nähtud rajatistes, võimalikult lähedal nende tekkekohale. Strateegias sätestatakse olemasolevate õigusaktide lihtsustamine, tehes ettepaneku 1975. Aasta jäätmete raamdirektiivi läbivaatamiseks. Eelkõige liidetakse selleks jäätmete raamdirektiiv ohtlike jäätmete direktiiviga ja õlijäätmete direktiiviga ning kaotatakse jäätmete raamdirektiivi ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC direktiiv) vastastikune kattuvus , näiteks lubade andmise osas, lisaks konsolideeritakse kolm titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitlevat direktiivi. Ettepanekus võtta vastu uus direktiiv seostatakse jäätmehierarhia (vältimine, korduskasutamine, ringlussevõtt, põletamine ning lõpuks ladestamine prügilates) jäätmetekke ja käitluse keskkonnamõju piiramise eesmärkidega.
sättele tugineda. Marshalli kaasus: naine, kes lasti Southamptoni tervishoiuasutusest lahti kuna, et ta oli saanud 60. aastaseks. Asutuse sisereeglites oli sätestatud, et naistöötajad peavad 60selt töölt lahkuma, meeste puhul oli sama tähtaeg 65. Siseriiklikud õigusaktid taolist sisekorraeeskirja ei nõudnud, aga samas ka ei keelanud niisugust diskrimineerimist ära. Marshall väitis, et tema vallandamine on sooline diskrimineerimine (vastuolus meeste ja naiste võrdse kohtlemise direktiiviga). Tervishoiuasutus oli eraõiguslik asutus, riik ei olnud direktiiviga sätteid vastu võtnud. Kohus otsustas, et kuigi riik ei olnud otsene tööandaja, siis oli riik süüdi, sest kuna riik õigust ellu ei viinud, siis tekkis ka vahetegemise võimalus. Fosteri kaasus: British Gas naised pensionile 60selt, mehed 65selt. British Gas eraõiguslik ettevõte, aga riigi omanduses. Kohus ütleb, et kui on mingi ettevõte, mis on riigi poolt
saanud 60. aastaseks. Asutuse sisereeglites oli sätestatud, et naistöötajad peavad 60selt töölt lahkuma, meeste puhul oli sama tähtaeg 65. Siseriiklikud õigusaktid taolist sisekorraeeskirja ei nõudnud, aga samas ka ei keelanud niisugust diskrimineerimist ära. Marshall väitis, et tema vallandamine on sooline diskrimineerimine (vastuolus meeste ja naiste võrdse kohtlemise direktiiviga). Tervishoiuasutus oli eraõiguslik asutus, riik ei olnud direktiiviga sätteid vastu võtnud. Kohus otsustas, et kuigi riik ei olnud otsene tööandaja, siis oli riik süüdi, sest kuna riik õigust ellu ei viinud, siis tekkis ka vahetegemise võimalus. Fosteri kaasus: British Gas naised pensionile 60selt, mehed 65selt. British Gas eraõiguslik ettevõte, aga riigi omanduses
suhtes eri kellaaegadel erinevad tasumäärad. Ühtlasi laiendatakse Eurovignette´i direktiivi kohaldamisala, mis hakkab lisaks üleeuroopalisele transpordivõrgule (TEN-T) hõlmama kõiki kiirteid üle Euroopa. ELi uued eeskirjad annavad ettevõtjatele õiged hinnasignaalid, millest lähtuvalt on võimalik suurendada investeeringuid tõhusasse logistikasse ning vähem saastavatesse transporti. 1999. aasta Eurovignette'i direktiiviga raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest on nähtud ette ELi raamistik teemaksude sissenõudmiseks rasketelt kaubaveokitelt. Direktiiviga on liikmesriikidel lubatud nõuda üle 3,5 tonni kaaluvatelt veoautodelt kasutusmakse (ajapõhised maksud, nt päeva, nädala või aasta kohta) või teemakse (vahemaapõhised maksud, nt kilomeetri kohta). Samas ei ole liikmesriikidel nende maksude nõudmise kohustust
arendab sama valdkonda veel edasi, aga nüüd on pilt vähemalt kõigile selge (ka tavakodanikule). Nüüd on võimalik otse direktiivist vaadata, mis on praktika olnud, ja nõuda riigilt õiguste täitmist. Lõhmuse artikkel Juridicas: senini piisas, kui prokurör kirjeldas vahistamise taotluses tõendite sisu, nüüd tekkis probleem, et kriminaalmenetlusest teadasaamise õiguse direktiiv tõstatab probleemi, kui palju peaks isik vahitamisel tõendeid nägema, meie seadus on direktiiviga vastuolus. Riigikohus: ringkonnakohtus leidsid kaitsjad, et kuna kohus ei lubanud tõendite sisuga tutvuda, on see vastuolus direktiiviga. RK aga ütles, et ka EIÕK on sedastanud, et tõenditega tutvumise õigus ei ole absoluutne ja piiramatu, et siseriiklik õigus ei ole vastuolus direktiiviga ja et kohus ei ole kohustatud pöörduma euroopa kohtu poole direktiivi tõlgendamisel. Lõhmuse kriitika: see on ehtne näide, kuidas El kriminaalõigus on siseriiklikusse õigusesse tunginud
Kui mänguasi vastab sätestatud ohutusnõuetele, annab heakskiidetud asutus sellekohase tüübihindamisserfikaadi, kuhu on märgitud katsetuse tulemused.Sinna juurde peavad kuuluma mänguasja kirjeldus ja joonised. Mänguasi ei tohi ohustada. Mänguasju võib kaubastada ehk müüa siis, kui nad ei kahjusta klenti või laste ohutust ja tervist kui neid kasutatakse nõutud või võimalikul viisil, pidades silmas laste normaalset käitumist. Mänguasi peab rahuldama käesoleva direktiiviga kehtestatud ohutus ja tervisekaitsenõuded sellel kuijul, milles seda mänguasja kaubastatakse, arvestatdes nende võimaliku ja normaalse kasutuse aega.
tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et: -- töötajad, kellele on antud ülesanne töövahendeid kasutada, saavad piisava väljaõppe, sealhulgas töövahendi kasutamisega kaasneda võivate ohtude kohta, -- artikli 5 teises taandes nimetatud töötajad saavad piisava eriväljaõppe. Artikkel 8 Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga ja selle M1 lisaga seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt. Eesti õigusakt: Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377) 1.2.03 Council Directive 89/656/EEC Tööandja kohustused: Artikkel 4 Üldsätted 1. Isikukaitsevahendi kavandamine ja tootmine peab vastama ühenduse
hüdroenergia, sest see on odav. Teine oluline ressurss kodumaise energiavarustuse jaoks on Norra mandrilaval leiduv nafta. 1. Joogivee kvaliteet Põhjavett on Eestis pikka aega peetud kvaliteetseks joogiveeks, kuna enamasti on põhjavesi hästi kaitstud inimtekkelise reostuse eest. Et aga joogivee, eriti keemiliste näitajate, kvaliteedinõuded on aastatega rangemaks muutunud, on nüüdseks tekkinud olukord, kus Eesti põhjavesi tihtipeale ei vasta joogivee direktiiviga kehtestatud kvaliteedinõuetele. Mittevastavus ei ole tingitud inimreostusest, vaid sellest, et põhjavesi sisaldab looduslikult mitmeid elemente ja aineid, mille kontsentratsioonid ületavad tunduvalt joogiveele esitatavaid nõudeid. Selline olukord tähendab, et põhjaveest joogivee tootmiseks tuleb põhjavett puhastada. On tõestatud seos vee mitme keemilise komponendi (nitraadid, fluor, boor, alumiinium, baarium, kaadmium, nikkel) liigse sisalduse ja teatud mittenakkuslike krooniliste
......................................... 3 Natura 2000 alad Eestis.............................................................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................... 6 Sissejuhatus Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis. Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi alusel valitud linnualad. Natura alad, on Euroopas haruldaste elupaikade ja liikide kaitseks välja valitud alad. Selle võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada Euroopa Liidule olulised elupaigad ja liikide leiukohad nende loodusliku levila piires. Võrgustiku nimetuses olev number 2000 tuleneb asjaolust, et loodusdirektiivi jõustumisel loodeti Natura võrgustik valmis saada aastaks 2000
Kui konkreetses valdkonnas puuduvad teisese õiguse aktid, võivad liikmesriigid vastu võtta oma siseriiklikke eeskirju nii, nagu nad seada sobivaks peavad. Need eeskirjad ei tohi siiski olla vastuolus ELi toimimise lepingus sisalduvate põhinõuetega ega Euroopa Kohtu poolt lepingu artiklite tõlgendamisel loodud kohtupraktikaga. Direktiive üle võtvad eeskirjad ELi direktiivi ülevõtmiseks võetud meetmetega tuleb saavutada direktiivi otstarve ja eesmärk. Kui direktiiviga ühtlustatakse valdkond täiel määral, puudub üldiselt võimalus lisada puhtalt siseriiklikke nõudeid. Sellise direktiivi tulemusena kohaldatakse ELi nõudeid kõikides liikmesriikides eranditeta. Võib esineda olukordi, kus direktiiviga reguleeritakse ainult valdkonna teatavat osa või sätestatakse ainult teatud miinimumnõuded. Sellist liiki direktiivi ülevõtmisel võivad liikmesriigid kehtestada täiendavaid siseriiklikke nõudeid või kehtestada rangemad nõuded
liikmesriikidest pärit jäätmete kaadamise Valloonias, ja et 19. märtsi 1987. aasta dekreedi artikli 3 ja 5 koosmõjul keelati Valloonias teistest liikmesriikidest pärit jäätmete kaadamine, mida oli majanduslikel põhjustel oluliselt töödeldud mõnes muus Belgia piirkonnas. Seetõttu algatas komisjon asutamislepingu artikli 169 alusel Belgia Kuningriigi vastu menetluse. Punktist 10 tuleneb, et Komisjon väidab, et Belgia normid on vastuolus direktiiviga 75/442/EMÜ ja direktiiviga 84/631/EMÜ ning asutamislepingu artiklitega 30 ja 36. Kohus otsustas, et kuna Belgia Kuningriik on kehtestanud täieliku keelu teistest liikmesriikidest pärit ohtlike jäätmete hoidmisele, ladestamisele või kaadamisele Valloonias ja seega välistanud nõukogu 6. detsembri 1984. aasta direktiivis 84/631/EMÜ ohtlike jäätmete piiriüleste saadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses sätestatud menetluse rakendamise, on Belgia Kuningriik rikkunud sellest direktiivist
Tööandja tagab, et töötajate ohutusele ja tervisele ohtlikest keemilistest mõjuritest tulenev risk tööl on vähendatud miinimumini. Eestis: Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 7. Directive 92/58/EEC - safety and/or health signs http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:02:31992L0058:ET:PDF Tööandjad kannavad hoolt käesoleva direktiiviga ettenähtud ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide eest, kui ohte ei saa vältida või piisavalt vähendada ühiskaitsetehnikatega või töökorraldusmeetmete, -meetodite või -menetlustega, või tagavad selliste märkide olemasolu. Näiteid ohumärkidest: keelumärk, hoiatusmärk, kohustusmärk, varuväljapääsu- või esmaabimärk, teavitusmärk Eestis: Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas 8
töötervishoiu korraldust ja töötervishoiuteenuste osutamist reguleerivate ning nende kvaliteeti tagavate õigusaktide järele. Koos Euroopa Ühenduse asutamisega ilmnes vajadus käsitleda töötajate tervishoidu ja tööohutust senisest ulatuslikumalt ja mitmekülgsemalt. Euroopa Liidus on töötervishoiu ja tööohutuse alal kaks selgelt eristatavat seadusloome etappi. Esimene siduvate õigusaktide sari põhines Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 100 ning algas nõukogu direktiiviga nr. 77/576/EEC hoiatussiltide kohta töökohtadel (tühistatud direktiiviga nr. 92/58/EEC), millele järgnesid esimene raamdirektiiv nr. 80/1107/EEC töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad nende kokkupuutest töökohal keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega ning neli selle alla kuuluvat üksikdirektiivi. Pärast ühtse Euroopa Akti vastuvõtmist on teine Euroopa Liidu töötervishoiu - ja
2004. a otsusega nr 628, Riigi Teatajas avaldatud 21.04.2004. a ning jõustunud 01.06.2004. Eelmise PakS-e põhjaliku muutmise tingis vajadus anda õiguslikud alused pakendi ja pakendijäätmete üleriigilise kogumise ja taaskasutamise süsteemi moodustamisele ning süsteemi toimimiseks vajalike majandusmeetmete (tagasivõtmise kohustus, tagatisraha ja pakendiaktsiis) rakendamisele, samuti nõue viia seadus täielikku kooskõlla Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu pakendi ja pakendijäätmete direktiiviga 94/62/EÜ ning teiste EL pakendi- ja pakendijäätmealaste õigusaktidega. ² ___________________________________________________________________ ² www.textile.ee/materjalid/214_70.pdf 4 3. PAKENDISEADUSE EESMÄRK JA ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA Pakendiseadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja
D- kaup soetushinnas D- tulud ostetud kauba müügist D- k/m müügihinnas K- ostetud kaubad müügihinnas (kauba võtame arvele D- kaup müügihinnas) 2) kui ümberhindlus tehakse tarnija arve alusel: D- võlg tarnijale (kaup soetushinnas) D- tulud ostetud kauba müügist D- k/m müügihinnas K ostetud kaubad müügihinnas KÄIBEMAKS Käibemaksuseadus hakkas kehtima 01-st maist 2004.a., mida on parandatud ja viidud vastavusse EL 6 direktiiviga, arvete direktiiviga, e- teenuste direktiiviga jne. Seaduse eesmärgiks on käibemaksu ühtlustumine Euroopa Liiduga liitumisel. Käibemaksu objekt on seaduse alusel maksustatud käive ning maksustatav käive on: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2 ) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks
riikidega. Ramsari (1971) konventsioon rahvusvaheline märgalade kaitse, eriti veelindude elupaikade kaitse; Berni (1979) konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse; HELCOM Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. GMO-Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on piirata
Euroopas on hinnanguliselt 1 miljon süstlatorkevigastust aastas. Ohus on peale meditsiinitöötajate ka teised. Ehkki meditsiiniõed, kes tegelevad patsientidega, võivad olla suurimas ohus, ohustavad need vigastused ka paljusid teisi töötajaid. Näiteks avaldub suur risk ka abipersonalile, näiteks puhastustöötajatele ja pesulatöötajatele. Euroopa Liidu direktiiv lõikehaavade ennetamiseks haiglates ja tervishoiusektoris Selle küsimusega tegelemiseks võeti vastu direktiiv 2010/32/EL. Direktiiviga rakendatakse haiglate ja tervishoiuvaldkonna raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta , mille allkirjastasid Euroopa sotsiaalpartnerid HOSPEEM (Euroopa haiglate ja tervishoiu valdkonna tööandjate ühendus) ning EPSU (Euroopa avaliku sektori ametiühingute liit). Direktiivi eesmärk on saavutada võimalikult ohutu töökeskkond, hoides ära kõigi teravate meditsiiniinstrumentide (sealhulgas süstlanõelte) tekitatud vigastusi ning kaitstes haigla- ja
kaitsemeetmed, kui kokkupuudet ei ole muul viisil võimalik vältida, hügieenimeetmed, mis vastavad eesmärgile ära hoida või vähendada bioloogilise mõjuri juhuslikku ülekandumist või pääsu töökohast muusse keskkonda. Vastav Eesti õigusakt on Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1.2.08 Direktiiv määrab ära ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas. Tööandjad kannavad hoolt käesoleva direktiiviga ettenähtud ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide eest, kui ohte ei saa vältida või piisavalt vähendada ühiskaitsetehnikatega või töökorraldusmeetmete, -meetodite või -menetlustega, või tagavad selliste märkide olemasolu. Tööandjad võtavad arvesse direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõike 3 punkti a kohast riski hindamist. Ilma et see piiraks V lisa kohaldamist, paigaldatakse maantee-, raudtee-, siseveekogude-, mere- ja
Selle tendentsi jätkumine kutsub esile suurema ökoloogilise defitsiidi ja pikemas perspektiivis (tabelis eri pooltel andmed eri allikatest) on mõeldamatu. Natura alad Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Liikide ja elupaikade seisundi määramiseks on välja töötatud metoodiline juhend. Selle juhendi järgi hindasid 25 EL liikmesriiki loodusdirektiivi elupaikade ja liikide seisundit esmakordselt 2007. aastal
valdkonnas. Euroopa Liidu eesmärk on tagada tõhus konkurents avaliku- ja erasektori koostöös ning selgitada, kuidas tuleks kohaldada ELi eeskirju eraõiguslike partnerite valikul. Lepingute sõlmimisel keskkonnategureid arvestades saavad riigiasutused julgustada ettevõtteid arendama keskkonnasõbralikke tooteid, teenuseid ja tehnoloogiat.9 Riigihankelepinguid, mis ületavad teatava väärtuse, reguleeritakse kahe Euroopa direktiiviga. Üks direktiividest reguleerib avaliku sektori ehitustööde ning tarne- ja teenuslepinguid. Teine reguleerib vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ettevõtjate hankemenetlusi. Asjaomaste direktiividega reguleeritakse lepinguid, mis ületavad teatavad piirmäärad. Kõik riigihanked, mis ületavad teatud hankemaksumuse, tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning seda üle kogu Euroopa Liidu.
tasemel on kehtestatud küll müügimakse, kuid ühtse käibemaksuni seni veel jõutud ei ole. Tõenäoliselt on käibemaksu populaarsuse põhjuseks käibemaksu efektiivsus, sest käibemaksuga saab täita suhteliselt lihtsalt riigieelarvet (Sealsamas : 14). Kõige märkimisväärseimaid samme käibemaksu alal on teinud Euroopa Ühendus. Olulisema akti kehtestas Nõukogu 17.05.1977.a. direktiiv nr. 77/388/EMÜ, mida nimetatakse kuuendaks direktiiviks. Kuuenda direktiiviga seati eesmärgiks erinevate rahvuslike seaduste harmoniseerumine nii maksustavate tehingute, maksustava väärtuse, maksusoodustuste ja vabastuste osas. Alates 01.05.2004.a. laienes kuues direktiiv Eesti ja teiste nn uute liikmesriikide suhtes. Terviklike süsteemi lõhub veel ka see, et üksikutele liikmesriikidele võib artikkel 27 lg 1 alusel märgitud maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise tõkestamiseks või käibemaksustamise korra
01.2009 ▪ Ülevõtmata jätmine või valesti üle võetud (+) ▪ Selge ja täpne õigus, see õigus ei vaja konkretiseerimist (+) – õigus lepingust taganeda ▪ Vertikaalne suhe (-) – kahe eraisiku vaheline vaidlus. Eraisikutevahelises suhtes pole võimalik vahetule õigusmõjule tugineda. Võiks kontrollida kooskõlalist tõlgendamist, mis on lubatav ka horisontaalses suhtes. Selleks on vaja vaadata kogu liikmesriigi õigust ja püüda tõlgendada seda direktiiviga kooskõlas. Siseriiklikust õigusest püüda leida õigust taganemiseks 7.päeva jooksul. Antud kaasuse asjaoludest ei ole aga teada, milliseid norme siseriiklikus õiguses on. Seega ei saa käesoleval juhul kasutada ka kooskõlalise tõlgendamise varianti. Variant 2 Nõukogu direktiiv XX/XXX näeb ette võimalused tarbijate kaitsmiseks väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral. Täpsemalt sätestab direktiivi Artikkel 1, et olukorras, kus ettevõtja
mis otseselt ei ole seotud töötajaga. TL lõppemiseks peavad olema majanduslikud põhjused. Juhul kui tööandja koondab lühikese aja jooksul rohkem töötajaid on tegu kollektiivse koondamisega. Kollektiivne koondamine seisnebki selles, et tööandja koondab palju inimesi lühikese aja jooksul, ning tööturule tekib palju vabu töötajaid. Tööandja peamine kohustus on teavitamise ja informeerimise kohustus. TLS on viidud direktiiviga kooskõlla, mille kohaselt loetakse töötajate arvu ettevõtte, mitte aga tööandja kui juriidilise või füüsilise isiku kaudu. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu tööandja tegutseb. Keelatud on lõpetada koondamise tõttu raseda või äsja sünnitanuga va siis kui ettevõtte tegevus lõpeb. Tööandja põhikohustused 1.informeerimis ja teavitamiskohustus 2.pädeva asutuse (töötukassa) samuti töötajate esindajate teavitamine.
Majanduskeskkonna tugevdamiseks rakendus Eestis alates 2000. aastast uus tulumaksuseadus, mis vabastas maksust ettevõtluse tulu, mida kasutatakse edaspidi ettevõtluses. Teoreetilises plaanis peaks antud fiskaalpoliitiline otsus stimuleerima investeeringuid, missugune aga on tema reaalne efekt majandusele, selgub teatava ajaperioodi möödudes. Nagu juba eespool märgiti, on riigieelarve üheks peamiseks tuluallikaks käibemaks. Käibemaksubaasi ühtlustamine Euroopa Liidu VI Direktiiviga eeldab, et Eesti maksustaks käibemaksuga ka need kaubad, mis siiani olid käibemaksust vabad. Nii näiteks kaotas Eesti alates 2001. aastast käibemaksuvabastuse meditsiinikaupadele. Perioodil 1993-1999 on aktsiisimaksude osakaal tulude struktuuris suurenenud, moodustades 1999. aastal ligikaudu 10% valitsuse tuludest. Aktsiisimäärade astmeline lähendamine euronormidele on tekitanud olulisi probleeme, mis on nii eetilist kui ka tulupoliitilist laadi.
heaolule ja varale. Keskkonnamõjude hindamise eesmärgiks ühelt poolt on otsuste langetamiseks ja kujundamiseks info kogumine, teisalt aga avalikkuse kaasamine asjast huvitatud avalikkusel on laialdased võimalused mõjude hindamise menetluses osaleda.5 Euroopa Liidus on vastuvõetud kaks otseselt keskkonnamõju puudutavat direktiivi: Arendusprojektide keskkonnamõju hindamist käsitlev direktiiv 85/337/EMÜ, mida on hiljem muudetud direktiiviga 97/11/EÜ ja Strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega seotud keskkonnamõju hindamise direktiiv 2001/42/EÜ. Keskkonnamõjude hindamine on muutunud üheks keskkonnariskide kontrollimise levinumaks vahendiks. Direktiiv 85/337/EMÜ keskendub keskkonnamõjude hindamise protseduuriliste normide ühtlustamisele ning nõuab, et kõikide arenguprojektide puhul oleksid keskkonnaalased kaalutlused arvesse võetud. Direktiiv ei sea niisiis eesmärgiks kirjutada liikmesriikidele
põhimõtete ja normidega tingimata arvestama (EV Põhiseaduse § 3). Euroopa Liidu õigusel on ülimuslikkus siseriikliku õiguse ees. Tavaliselt on vaja rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste jõustumiseks liikmesriikide suhtes siseriiklikus õiguskorras ettenähtud formaalse protseduuri läbimist (ratifitseerimist). Euroopa õigus aga kehtib Euroopa Liitu kuuluvate riikide kodanike suhtes vahetult. Reklaamiseadus on viidud kooskõlla EÜ Nõukogu direktiiviga 84/450/EMÜ, mis käsitleb eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist (EÜT L 250, 19.09.1984, lk 1720) ning teiste EL reklaamialaste õigusaktidega.1 1 Reklaamiseadus RT I 2008, 15, 108 5 3.,,ÜLIPOSITIIVSE" JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD REKLAAMISEADUSES
diiselmootori suitsusust Bouger-Lambert-Beer’i seadusel põhineva, kiirguse neeldumist mõõtva suitsususmõõturiga. Metoodika on toodud Euroopa Liidu direktiivis 92/55/EEC. Eestis ei tehta mootorsõidukite tüübikinnituskatseid. Maaletoodud sõidukite puhul tuginetakse valmistaja või vahendaja esitatud dokumentatsioonile. Sõiduauto tüübikinnitus antakse vaid siis, kui komplektse sõiduki kohta esitakse EL direktiiviga 70/156/EEC (ja selles tehtud muudatustega) ette nähtud vormi kohane tüübikinnitus, mis kehtib Lääne-Euroopa riikides. Tüübikinnituse dokumentatsiooni hulgas on muuhulgas ka heitgaaside saasteainesisalduse määramise katsete protokolli koopia. Normid ja mõõtmise metoodika on sedavõrd mahukad, et neid pole siinkohal võimalik ära tuua. Otstarbekas on teada heitgaasi komponentide suhtelist toksilisust T , et esimesena normeeritud
a. välisõhukaitse alamprogramm; · 2006. a. välisõhukaitse alamprogrammist väljajäänud taotlused. · 2006. a reserv. Projektide pingerea moodustamisel määras töörühm taotlustele antud punktide piiriks 50, millest rohkem punkte saanud taotlusi rahastatakse esimeses voorus või mis suunatakse ootel projektide nimekirja ning millest vähem saanud taotlused jäävad alamprogrammidest välja. Kuna on ette näha riiklike kohustuste kasvu 2006. aastal (uue välisõhu kvaliteedi direktiiviga eelnõu nõuded eeldavad välisõhu kvaliteedi seiresüsteemi täiustamist ja laiendamist. Seadmete hind (beeta-absorptsiooni määramismeetod) on ca 25 00030 000 EUR. Kui kasutada gravimeetrilisi meetodeid, siis lisandub seadmete hinnale ca 15 00020 000 EUR, samuti analüüsikulu ja investeeringud kaalulabori seadmete täiendamiseks, et viia analüüsid vastavusse standardnõuetega. Seega on vajalikud lisainvesteeringud tagasihoidlikult hinnates ca 150 000200 000 EUR
hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, peab vastaval kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks tunnustama teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides saadud kutsekvalifikatsioone, mis lubavad nimetatud kvalifikatsioone omaval isikul seal samal kutsealal töötada. Direktiiv 2006/123/EÜ, 12. Detsember 2006,teenuste kohta siseturul Teenuste direktiiviga kehtestas EL eeskirjad, et lihtsustada teenuste osutamise alustamist ning piiriüleste teenuste osutamist. Teenuste direktiiviga kindlustatakse ka teenuste kasutajate õigusi. • Teenuste direktiivi kohaldatakse muu hulgas järgmiste teenuste suhtes: enamik reguleeritud kutsealasid (nt juriidilised ja fiskaalnõustajad, arhitektid, insenerid, raamatupidajad, maamõõtjad); ehitusteenused;
koostatavatesse määrustesse. KAPITALI VABA LIIKUMINE Kapital kapitali vaba liikumise üldpõhimõtte järgi keelatakse kõik kapitali vaba liikumise piirangud ning maksepiirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Majandus- ja rahaliidu esimesel etapil viidi sisse kapitalitehingute täielik vabadus, mis esmalt kehtestati nõukogu direktiiviga (88/361/EMÜ) ja hiljem sätestati Maastrichti lepingus. Alates sellest ajast keelatakse aluslepinguga kõik kapitali liikumise ja maksepiirangud nii liikmesriikide kui ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. See põhimõte on vahetult kohaldatav, s.t ei vaja mingeid täiendavaid õigusakte ELi ega liikmesriigi tasandil. Kõrvaldada tuleb kõik piirangud, mis takistavad kapitali liikumist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.
laine juba 400 kilovatti meetri kohta. Lainete energia kättesaamiseks tuleks nende teele asetada mingi takistus, mis vee survel hakkaks liikuma ja liikumine antakse edasi elektrigeneraatorile. (Vaher, 2010, lk 80) 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS Taastuvenergia direktiiviga 2009/28/EÜ kinnitati konkreetsed taastuvenergia eesmärgid Euroopa Liidule: Taastuvenergia osakaalu tõstmine 20% aastaks 2020; Taastuvate transpordikütuste osakaalu tõstmine transpordis 10%-ni aastaks 2020. Kui 10% taastuvaid allikaid transpordis on kõikidele EL liikmesriikidele ühteviisi kehtiv kohustus, sõltumata riigi rikkusest või suurusest, siis üle-Euroopaline 20%-ne taastuvenergia kohustus on liikmesriikide vahel ära jagatud
haiguste tõttu puudunud (kohtuotsus Brown). Töötajate tööohutuse ja töötervishoiu kaitse tagamiseks on vaja, et neile antaks 19 iga-aastast palgalist puhkust. Briti ametiühing BECTU vaidlustas 1999. aastal Briti õigusnormid, millega võeti lühikestusega töölepingutega töötajatelt see õigus ära põhjusel, et see ei olnud kooskõlas ühenduse direktiiviga tööaja korralduse kohta. Euroopa Kohus leidis (kohtuotsus BECTU, 2001), et õigus iga-aastasele palgalisele puhkusele on ühenduse õigusega otse töötajatele antud sotsiaalõigus, mida üheltki töötajalt ei saa ära võtta. Põhiõigused Leides, et põhiõiguste kaitse on lahutamatu osa tema poolt kaitstavatest õiguse üldpõhimõtetest, on Euroopa Kohus arvestatavalt kaasa aidanud nende õiguste kaitsestandardite tõstmisele. Sellega seoses lähtub Euroopa Kohus liikmesriikide
Eesti jaoks on oluline viia oma seadused vastavusse euronõuetega. Eesti Ehitusseadus (Ehs 2003) on viidud kooskõlla euronõuetega (RT I 2002, 47, 2975). Ehitusvaldkonda puudutab eurodirektiividest kõige enam Ehitustoodete Direktiiv (89/106 EEC) (1988). Viimase direktiivi eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu riikide ehitustooteid käsitlevad seadused, määrused ja haldusõiguslikud normid. Direktiivis on kehtestatud üldnõuded, mis liikmesriigiti võivad siiski erineda. Antud direktiiviga on sätestatud kõik tähtsamad ehitist puudutavad küsimused: mehaaniline tugevus ja stabiilsus; tuleohutus; hügieenilisus; tervise ja keskkonnaohutus; kasutusohutus; mürakaitse, energiasääst ja soojapidavus. Ehitusseaduse (EhS) § 3 on ehitisele esitatavaid nõudeid isegi direktiivist enam. EhS sätestab mh nõuded puuetega inimestele ehitatud eluasemetele ja keskkonnanõuded. Arvatakse, et eurodirektiivide osas ei tohiks vastuolu tekkida, ent ehitiste energiakulude
vastavalt kehtivale seadusandlusele. Suurem osa ettevalmistavaid tegevusi 2014. ja 2015. aastal realiseeritavatele rekonstrueerimis- ja ehitusobjektidele on tehtud või tegemisel. Kulutuste kasvu on planeeritud perioodi keskel ja lõpus 2016-2020 planeeritud objektide realiseerimiseks ja teehoiukava 2020+ ettevalmistavate tegevuste alustamiseks. 4.1.2.2 Müra kahjuliku mõju leevendamise tegevuskava täitmine Eesti on üle võtnud Euroopa keskkonnamüra direktiiviga 2002/49/EC seatud välisõhus leviva müra eesmärgid ja kohustused ning siseriiklikult kehtestanud need Välisõhu kaitse seaduses (VÕKS). VÕKS §134 sätestab müraallika valdaja kohustused seoses välisõhus leviva müraga - müraallika valdaja (sh maantee omanik) koostab ning esitab kooskõlastamiseks Terviseametile välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava.
Toimimise Leping. (Lissaboni lepingule pole veel alla kirjutanud Iiirimaa ja Tsehhi, mistõttu leping pole veel jõustunud.) Kuidas EL mõjutab Eesti suveräänsust? 1) COSTA VS ENEL doktriin 6/1964 (Itaalias said võimule kommunistid, kes hakkasid energiatootmist riigistama) Euroopa primaarõiguse ülimuslikkus. 2) INTERNATIONALE HANDELSGESELLSCHAFT 11/1970 Küsimus sellest, et kas EL määrusega või direktiiviga võib rikkuda riigi ps? EL ps ülimuslikkus teise riikide ps suhtes. 30. juunil 2009 otsustas Saksa liidu konstitutsioonikohus Lissaboni leppe üle. Rõhutas üle, et EL on sõltumatute ja iseseisvate riikide poolt loodud rahvusvaheline organisatsioon. See EL tegutseb nn piiratud üksikvolituse printsiibi alusel. EL ei tohi ületada talle antud piiratud üksikvolitust. Kehtivad põhiseadused piiravad EL olemust sellega, et EL on ja jääb riikide liiduks oma
11) Tekkepõhine arvestus majandus toimingute kajastamine nende toimumise hetkel sõltumata raha liikumisest. Kassapõhine arvestus eeldab raha laekumist nö. väljamineku Audiitortegevus Uus audiitortegevuse seadus oli vajalik, kuna sellega tagatakse Eesti audiitorite suurem usaldus ja audiitortegevuse parem sisuline tase. Lisaks ei olnus kooskõlas mitmete rahvusvaheliste normidega, kuna need olid muutunud. Uus audiitortegevuse seadus on kooskõlas Euroopa Liidu 8nda direktiiviga. Uus seadus tõstab audiitortegevuse kvaliteeti ja muudab majandusarvestuse valdkonna toimimise usaldusväärseks. Audiitortegevus on majandusarvestuse üks liikidest. Majandusarvestus koosneb järgmistest liikidest: 1. Finantsarvestus, mis annab infot ettevõte juhtkonnale ja ettevõte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, finantsasutused ehk pangad, riigi institutsioonid ehk registrid, maksu ja tolliamet jne). Ettevõte välistarbijad saavad valdava osa infost
müümise teel või muul viisil. Antud direktiivi artikli lõige kajastub küllaltki ilmekalt KarS'i § 222 lõige 1, mis mainib expressis verbis, et teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata, saab antud õigusnormi rikkuja karistada, kas rahatahvi või vangistusega. Autor on teinud järelduse, et direktiiviga on ühtlustatud liikmesriikide õigusaktides intellektuaalse omandi kaitset puudutavat levitamisõigust, siis kajustub see ka Eesti antud KarS'i paragrahvis. Nimelt, kirjutab antud KarS'i paragrahv ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv sünkroonselt ette, kui levitada teatud intellektuaaset omandit, mis kuulub konkreetsele autorile või selle valdajale, ilma kõnealuste õigussubjektide loata, järgneb välja toodud KarS'i paragrahvis kõnealuse lubamatu teo eest õiguslik tagajärg.
peakorter asub ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, õigus tegutseda kindlustustegevuse alal kõigis liikmesriikides. Tütarettevõtte asutamiseks on piisav päritoluriigi luba, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Investeerimisteenused ja väärtpaberiturud - investeerimisteenuste alused Euroopa Liidus on sätestatud direktiiviga 93/22/EMÜ. Liikmesriikidelt nõutakse investeerimisühingute tegevuslubasid väljastavate ning nende tegevuse järelevalvet korraldavate pädevate asutuste loomist. Sätestatakse päritoluriigi kohustused jälgida kapitali adekvaatsuse nõuetest kinnipidamist ning klientide huvide kaitstust, samuti tagada vajadusel investeeringute kompenseerimine lähtuvalt ametlikult tunnustatud kompensatsiooniskeemidest. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE
Oma suutmatust tagada EÜ õiguse korrektne rakendamine on põhjendatud rahapuudusega. Euroopa Kohus on rõhutanud, et finantssfääri kuuluvad raskused ei saa olla liikmesriigi lepingujärgsete kohustuste täitama jätmise õigustuseks. E KOHTU Põhiprintsiip: Liikmesriigil tuleb rahvuslikku õiguskorda üle võtta kõik need sätted, mille eesmärgiks on isikutele õiguste ja kohustuste tekitamine. Liikmesriik võib vabaneda EÜ õiguse ülevõtmise kohustusest üksnes sel juhul, kui direktiiviga keelatud tegevus ei saa liikmesriigis objektiivselt toimuda. Direktiivi otsemõju olemasolu tuleb seada sõltuvusse eelkõige sellest, kas ühenduse sätted on tingimusteta ja piisavalt täpsed. Direktiivid ei too kaasa horisontaalset otsemõju, ehk teisisõnu, liikmesriigi vastavate rakendussätete puudumisel ei saa need tekitada kohustusi eraisikutele. Direktiivid on adresseeritud liikmesriikidele. Kk.alaseid direktiive võib jagada toote- ja kvaliteedidirektiivideks. On selge, et nende
õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja nõuda nende parandamist. 3. nende sätete täimist kontrollib sõltumatu asutus. Kõige olulisemaks raamdokumendiks võib pidada direktiivi 95/46 EÜ üksikisiku kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete direktiiv). Reguleerimisala Kõige olulisemaks arenguks on isikuandmete direktiiviga reguleeritud andmetöötluse kaitseala laiendamine. Kui andmekaitse konventsioon ning selle alusel antavad soovitused reguleerivad üldiselt üksnes isikuandmete 26 27 automatiseeritud töötlemist, siis isikuandmete direktiivi reguleerimisala laieneb igasugusele töötlemisele, mis tähendab, et isikuandmete direktiivi ja sellega
1. avaliselt müügi-, rendi- vm leping 2. ülemineku reeglid on kohaldatavad ka: - juriidiliste isikute ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel - sundtäitmise korral 15 Töötajate õiguslik seisund ettevõtte ülemineku korral - NB! töötajad ei ole kaitstud tööandja maksejõuetuse puhul – vastuolu direktiiviga 2001/23/EÜ Tööandjate vastutus – TÖÖANDJATE SOLIDAARVASTUTUS: senine tööandja vastutab solidaarselt uue tööandjaga töölepingust tulenevate kohustuste eest, mis: 1. on tekkinud enne üleminekut ja 2. on muutunud sissenõutavaks ülemineku ajaks või 5 aasta jooksul pärast üleminekut Töötajate informeerimine ja konsulteerimine: 1. tööandjad on kohustatud vähemalt 1 kuu enne ettevõtte üleminekut
käesolevas lõikes nimetatud juhul seaduseelnõu pealkirja järel. (4) Kui Euroopa Liidu õigusakti on hiljem muudetud, nimetatakse normitehnilises märkuses ka andmed muutva akti liigi, numbri ja avaldamismärke kohta, näiteks: nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.07.2000, lk 1–112), muudetud direktiiviga 2005/77/EÜ (ELT L 296, 12.11.2005, lk 17). (5) Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Euroopa Liidu määrust ja otsust normitehnilises märkuses ei esitata. § 28. Viitamine (1) Seaduseelnõus ei taasesitata muu seaduse ega sama eelnõu teist sätet, vaid viidatakse sellele. (2) Otsene viide on viide sama seaduseelnõu või muu seaduse sättele või muule struktuuriosale või Euroopa Liidu õigusakti sättele või muule struktuuriosale.
42. Mida tähendab normipropositsioon kujul K{N}? (Erinevalt „puhtast“ normist ja erinevalt propositsioonist kui väitest) Normipropositsioon koosneb operaatorist kehtib ja ettekirjutusest (normist, normilausest). 43. Milline on EL direktiivide roll Eesti (siseriiklikus) õiguses? Euroopa Kohus nõuab, et siseriikliku õiguse rakendamisel, eriti direktiivi elluviimiseks välja antud seaduse sätteid tõlgendataks direktiivi sõnastuse ja eesmärgi valguses, saavutamaks direktiiviga seatud eesmärki. Järeldus: kogu siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada direktiivi kohaselt. Lojaalsus kohustus. 44. Mida tähendab seaduse teksti subjektiiv-teleoloogilise (ajalooline) ja objektiiv-teleoloogilise (funksionalne) tõlgendamise diakroonilisus ehk mittesamaaegsus? Eesmärk on tegijatel, otstarve on vahenditel. Eesmärgid on nii seadusandjal kui ka seaduse rakendajal – võivad erineda. Õigus on paljuotstarbeline: normi otstarve erineb seaduse otstarbest,
omav välismaalane). Loodav äriühing tuleb registreerida Läti Äriregistris. Kõik Äriregistri kanded avaldatakse ametlikus väljaandes Latvijas Vestniesis kolme päeva jooksul kande tegemisest, need omandavad juriidilise jõu alates avaldamisest. Teatud tegevusaladel tegutsemiseks tuleb taotleda litsentsi. Litsentseeritud tegevusalad ja muu sellega seotu on määratletud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiviga 96/71/EÜ, 16. detsembril 1996, äriseadustikuga, kohalike omavalitsuste seadustega. Selveri jaoks on oluline alkoholi-, ja tubakatoodete kaubandusega seotud litsentside olemasolu. Läti maksusüsteemi aluseks on Seadus maksudest ja lõivudest. Läti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingud paljude riikidega, sealhulgas Eestiga. Läti maksusüsteem on sarnane Eesti maksusüsteemiga, kuid arvestada tuleb erinevate maksumääradega
Naistevastase vv vastased kampaaniad ja meetmed peavad olema - antud välja kindlaks ajaperioodiks või kuni selle muutmise või tühistamiseni; suunatud nii meestele kui ka naistele. 5. EU Nõukogu Istanbuli konventsiooni ja EL kuriteoohvrite - antud vajaduse korral välja ex parte alusel ning mis jõustuks koheselt; õiguste direktiiviga kehtestatakse uued normid selle kohta, kuidas vastata soolise vv ohvrite vajadustele. - saadaval sõltumatult teistest õiguslikest meetmetest või neid täiendavalt; EL liikmesriike saab kutsuda üles konventsiooni ratifitseerima. - lubatud kasutusele võtta hilisemas kohtumenetluses. Reageerimine- Perevv ulatuslikkuse tõttu tuleb see nii EL kui ka liikmesriikide tasandil taas tõsta
aastal ratifitseeritud Helsingi konventsiooni lisa 4 sisaldab viit reeglit, mis on avaldatud eesti keeles. Helsingi komisjon täiendas konventsiooni ajavahemikus 20002002 uute reeglitega, mis ei ole Eestis avaldatud. Seega ei kuulu need reeglid Eestis kohustuslikule täitmisele enne, kui need on Riigikogus ratifitseeritud 9. Helsingi konventsiooni nõuded on otseselt seotud ka teiste merendust reguleerivate rahvusvaheliste õigusaktidega MARPOL 73/78 konventsiooni ja EL-i direktiiviga 2000/59/EÜ. Täiendatud Helsingi konventsiooni järgi on riikidel kohustus rakendada kõik MARPOL 73/78 konventsiooni lisades 14 sisalduvad normid, kuid ka MARPOL 73/78 on ratifitseerimata. Kuigi Helsingi konventsiooni täitmise korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium, pole ta algatanud täiendatud konventsiooni ratifitseerimist, jättes seega olulised rahvusvahelised kohustused täitmata.Helsingi konventsiooni ja
lõpuleviidud monismiga. Euroopa õigus jaguneb esmaseks õiguseks, mida kujutavad lepingud ja teiseseks, mida mõjutavad lepingute raames antud Euroopa institutsioonide ühepoolsed aktid nt direktiivid ja määrused. Nii esmane kui ka teisene õigus on kohustuslik täitmiseks. Direktiivide puhul on aga mõned erisused. Nimelt peab liikmesriik direktiivi põhimõtted kodifitseerima siseriiklikus õiguses teatud aja jooksul. Ja kohaldatakse siseriiklikku õigust, võrreldes seda direktiiviga. Kui aga direktiiv on tähtajaks harmoniseerimata jäetud, siis kuulub direktiiv pärast seda tähtaega otsekohaldamisele. Erisuseks on siin veel see, et sellisest direktiivist ei saa võtta füüsilise või eraõigusliku isiku kohustusi, neid ei saa luua. ( eraõiguse sfääris). Selleks, et uute Euroopa lepingutega ühineda, peaks Eestis järgima järgmist kontrollimehhanismi: 1) tuleks kontrollida, kas leping on kooskõlas Eesti PS põhimõtetega (PS täiendamise seaduse §1)
Kokku 51 212 93 17 7 229 14 Euroopa Liidu direktiiviga on meil kaitstud vaid põdrasamblikud. Euroopas on vaid viis seente kaitseala, neist üks Liiva-Putla kaitseala asub Eestis Saaremaal. * On püsielupaiku, kus kasvab mitu kaitsealust liiki
annaabi.ee 
