funktsioneerimisest. EL-i direktiivide mittetäitmisel saab liikmesriikides kaalukeeleks see, milliseid direktiive peavad riigisisesed mõjuringkonnad kõige olulisemaiks. Kui partei A peab tähtsamaiks direktiive X ja Y siis parteile B võivad nendeks olla hoopis direktiivid Y ja Z. Vastavalt mõjuringkondade lõppotsusele ka direktiive täidetakse : mõnesid täielikult, mõnesid osaliselt. Võib siiski eristada kaht gruppi riike direktiividesse suhtumisel. A. Suurriigid (Prantsusmaa, Saksamaa jt.) põhiliselt määravad täitmisulatuse ära vastuolude ulatused tööandja-töövõtja ja tootmise ning tarbimise vahel. B. Väikeriigid (Luksemburg, Eesti, Läti jne.) nad sõltuvad tugevalt väliskaubandusest ja on väga huvitatud kõigi EL-i direktiivide täpsest täitmisest. Sageli piirab EL-i seadusaktide järgimist siseriiklik jagelemine, kus
vähemuse arvamusele), tervise kaitse on evp sisse kodeeritud. Mõju: Integreerimine (kkkaitse nõuded peavad olema lülit kõikide teiste poliitikate määratlemisse ja rakendamisesse) Art. 95 uued teaduslikud tõendid (rangem siseriiklik regulatsioon) Art. 174 kättesaadavad teaduslikud ja tehnilised andmed (millal evp rakendada). Evp on lülitatud ka teisesesse õigusesse direktiividesse: "Elupaikade" direktiiv, KMH direktiiv, välisõhu kvaliteedi direktiiv, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise direktiiv, GMOde direktiivid. Evp Eesti õiguses: 1) säästva arengu seaduses jaotub taastuva loodusvara varu kriitiliseks ja kasutatavaks varuks ning sätestab, et kriitilise varu suuruse kehtestab VV, arvest juurde määramatusest tuleneva reservi 2) GMO seaduses neli ohuklassi 3) veeseaduses: heitvee
annaabi.ee 
