14. Diploteeni kirjeldus inimese gametogeneesis? Millistes faasides meioos imetajatel veel peatub? Millistel tingimustel läheb meioos ovogeneesis lõpuni ja milline on tulemus? Diploteen sünaptoneemiline kompleks laguneb ja homoloogid jäävas seotuks kiasmidega. Diploteenis on meioosi tulemuseks 4 erinevat kromatiidi. (Selles faasis homoloogid eralduvad veidi ja jäävad seotuks kiasmidega). Diploteenis võib meioos peatuda - kromosoomide osaline dekondenseerumine, valkude ja RNA tootmine
Meioos on protsess, kus diploidne rakk jaguneb 4 haploidseks rakuks, milles on emalt ja isalt saadud geneetiline info. Geenikonversiooni puhul toimub ainult lühikese osa DNA ülekanne ühest homoloogsest kromosoomist teise ja tihti muutub ainult osa geenist. * Kiasmid Kiasm - Esimese meiootilise jagunemise profaasi diploteeni staadiumis kahe homoloogse kromosoomi neljast kromatiidist koosnevas grupis nähtav kahe kromosoomi vaheline DNA-lõikude vahetuskoht, kus toimub ristsiire. Diploteenis sünaptonemaalne kompleks laguneb, kromosoomid eemalduvad teineteisest, kuid jäävad seotuks sealt, kus toimus kromosoomide ristsiire ehk kiasmide koha pealt. * Sünaptonemaalne kompleks Sünaptonemaalne kompleks sügoteenis moodustuv valguline struktuur. Sünaptonemaalne kompleks laguneb, homoloogid eemalduvad veidi teineteisest, kuid jäävad siiski veel seotuks nendest kohtadest, kus toimus krossingover. * Holliday ühendus (ingl. k. Holliday junction) Holliday ühendus (ingl
sünaptonemaalsesse kompleksi rekombinatiivsed sõlmed, mis kujutavad endast multiensüümkomplekse ja võimaldavad krossingoverit. Diploteen. Sünaptonemaalne kompleks laguneb, homoloogid eemalduvad veidi teineteisest, kuid jäävad siiski veel seotuks nendest kohtadest, kus toimus krossingover. Neid kohti nimetatakse kiasmideks. Diploteeni staadiumis meioos võib peatuda, algab osaline kromosoomide lahtipakkimine, hakatakse sünteesima RNA-d ja valke. Inimesel näiteks peatub meioos diploteenis 3.-8. lootekuul, jäädes sinna kuni suguküpsuse alguseni. Diploteenis peatunud rakk (ootsüüt) ,,tegeleb" sel ajal varuainete (valkude ja RNA-de) sünteesiga. Ootsüütides täheldatakse erilist kromosoomi tüüpi: niinimetatud lambiharikromosoome. See on kromosoomide funktsionaalne seisund. Diakinees. Lakkab RNA süntees, kromosoomid kondenseeruvad ja eralduvad tuumamembraanist. Valgusmikroskoobis on eristatavad kõik 4 kromatiidi.
tegelikult ovoleerub Kasvamine: Peale aktiivset paljunemisfaasi sisenevad oogoonid meioosi esimesse profaasi (inimesel enne sündi) ja muutuvad primaarseteks ootsüütideks, mis arestitakse meioos I diploteenis (diploteeniblokk) kuni suguküpsuse saabumiseni. (sõltuvalt liigist) Sellel perioodil varutakse munarakku varuaineid, toimub rebu moodustamine ehk vitellogenees, samuti mRNA-de ja valkude ning morfogeenide deponeerimine, mis vajalikud varajases embrüogeneesis. – rakk kasvab Paljudel loomadel (kahepaiksed, linnud, putukad) moodustuvad diploteenis
polaarkeha ja sekundaarne ootsüüt. Sekundaarne ootsüüt asub II meiootilisse jagunemisse, meioos peatatakse metafaasi staadiumis. Käivitatakse ovulatsioon. Oska iseloomustada antud etappidel aset leidvaid protsesse ja orienteeru põhimõistetes. Märksõnad, mida võiks teada: Oogoonid - emassugurakkude eellasrakud, mis paljunevad mitootiliselt primaarsed ootsüüdid - oogoonid peale meioosi esimesse profaasi sisenemist, arestitakse meioos I diploteenis sekundaarsed ootsüüdid - meioos I jagunemisele järgnedes tekib sekundaarne ootsüüt, mis asub II meiootilisse jagunemisse, ent peatatakse metafaasi staadiumis, käivitatakse ovulatsioon polaarkehad - tekivad peale sekundaarse ootsüüdi metafaasibloki lõppu asümmeetrilisel jagunemisel küps munarakk - tekib peale sekundaarse ootsüüdi metafaasibloki lõppemist asümm. jagunemisel, saab enamuse tsütoplasmast millised rakud jagunevad mitootiliselt ja millised liiguvad meioosi
Pahhüteen. Kui homoloogid on kogu pikkuses konjugeerunud, moodustuvad sünaptonemaalsesse kompleksi rekombinatiivsed sõlmed, mis kujutavad endast multiensüüm komplekse, võimaldamaks krossingoveri toimumist. Diploteen. Sünaptonemaalne kompleks laguneb, homoloogid eemalduvad veidi teineteisest, kuid jäävad siiski veel seotuks nendest kohtadest, kus toimus krossingover. Neid kohti nim. kiasmideks (chiasma). Diploteenis peatunud rakk (ootsüüt) tegeleb sel ajal varuainete (valkude ja RNA-de) sünteesiga. Diakinees. Lakkab RNA süntees, kromosoomid kondenseeruvad, eralduvad tuumamembraanist. Valgusmikroskoobis on eristatavad kõik 4 kromatiidi. Enamikul loomaliikidel peatatakse meioos 1. jagunemise profaasis lühemaks või pikemaks ajaks, sõltuvalt liigist. Inimesel näiteks kuni mitmeks aastakümneks. See on ilmselt vajalik
sügoteenis sünaptoneemilise kompleksi (koosnev kromatiinainest, valkudest, DNA sünteesi- ja reparatsiooniensüümidest). Krossingover toimub pahhüteenis ning selle viivad läbi kopleksi rekombinatsioonisõlmed. Ristsiirde ajal vahetavad tütarkromatiidid homoloogilisi segmente. Selleks et meioos õnnestuks, peab igas bivalendis toimuma vähemalt üks krossingover. Sünaptoneemiline kompleks ja rekombinatsioonisõlmed lagunevad pahhüteeni lõpus. Diploteenis stabiliseerivad bivalente kiasmid, mis on krossingoveri toimumiskohas olevad sidemed. Diakineesis liiguvad bivalendid raku keskele. Ristsiirde peamine tähtsus on see, et kromatiidides toimub geneetilise materjali ümberkombineerumine. I metafaasis liiguvad bivalendid ekvatoriaaltasapinnale ja kääviniidid kinnituvad unipolaarselt, et tagada 2 kromosoomi lahknemine. I anafaasis katkevad kiasmid homoloogiliste kromosoomide vahel ja kahekromatiidilised kromosoomid liiguvad raku poolustele