I MS Põhjused: *teravnenud vastuolud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kuna GER soovis juhtpositsiooni *ohu alahindamine *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine diplomaatiast kaalukam * suurriikide võidurelvastumine *imperialism *kolooniate ümberjagamine. Ajend: 28.juuni 1914- Sarajevo atentaat: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. Osapooled: Keskriigid->Saksamaa, Austria-Ungari<->Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia. Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa
Esimene Maailmasõda 1914 1918 Sõja põhjused: Suurriikide soov kindlustada oma ülemvõim Euroopas, seejärel kogu maailmas Taheti kolooniaid ümber jagada Kättemaks (?) Muud soodustavad tegurid: Sõja romantiseerimine Ohu alahindamine Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus diplomaatiast kaalukamaks Sõjatehnika areng Ajend: Atentaat A-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile 28.06.1914 Sõjaplaanid: Saksamaa: nim Schlieffeni plaaniks. Nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede suunamise itta Ven vastu. Teostamiseks koondati suur osa armeest läänerinde paremale poolele. Sõda kavatseti 3-4 kuuga võita. Prantsusmaa: nim plaan 17ks. Eesmärgiks seati Prantsuse-Preisi sõjas kogetud lüüasaamist vältida
maailmasõda 1924 aastal. Türgist sai ilmalik riik. Araablaste diplomaatia lähtus samadest põhimõtetest kui bolsevistliku Venemaa diplomaatia selle trotskistlikus variandis. Diplomaatia oli vajalik ajutise suhtlemisvahendina perioodil, kuni kõik rahvad ei ole veel islami usku omaks võtnud. Bolsevikel oli ajutine diplomaatia vajalik kuni maailmarevolutsiooni võiduni. XI sajandist pärit memuaarid annavad hea ülevaate araablaste diplomaatiast. Saadikutena lähetati alati kaks isikut. Üks oli tähtis isik õukonnast ja teine oli õpetatud mulla. Kaasas oli kaks kirja. Esimene oli adresseeritud valitsejale, keda külastati. Kiri algas alati tsitaadiga koraanist, siis loetleti üle mõlema valitseja tiitlid. Sellele järgnes saadikuid kiitev lõik. Lõpus toodi ära saadikute volitused. Teine kiri oli määratud esimesele saadikule, kus olid instruktsioonid tegutsemise kohta. Kuidas tervitada, kellele kingitusi jagada.
olemasolu, samuti Kreeka linnade ja barbarite neutraliteet. Hellenistlikest riikidest oli Rooma naabriks Makedoonia. Hannibal suunaski kõik oma jõupingutused sõprussuhete loomiseks Makedooniaga. 215 a. e. Kr. kirjutasid Kartaago ja Makedoonia alla liidulepingule. Hannibalist ja Philipp V said liitlased. Leping kutsus Roomas esile paanika. Roomlased kuulutasid kohe sõja Philippile. Esimese Makedoonia sõja (214-205 e.Kr.) tulemus sõltus oluliselt Rooma oskuslikust diplomaatiast. Ta kasutas ära ajaloolise vaenu Kreeka ja Makedoonia vahel ning hellenistliku maailma sisevastuolud. Võitluseks Philippi vastu organiseeris Rooma Kreeka linnade makedooniavastase ühenduse. Sinna kuulusid kaks liitu, Sparta ja Etoolia liit. Mõlemad kartsid Makedoonia tugevnemist. Niimoodi lõigati Makedoonia ära merest ja muutus kontinentaalseks riigiks. Philipp osutas meeleheitlikku vastupanu, kuid lõpuks pidi alla andma. 205 a. e.Kr
Võitlus hunnidega: hiinlaste omavaheline leping võitluses hunnidega (leida kolmas osapool konflikti lahendamiseks) esimene teadaolev mittekallaletungi-leping. Vana-Kreeka (800-323 e.m.a.): Kreeka linnriigid RS kaasaegse diplomaatia eelkäija. Mõisted: sõja kuulutamine, rahu sõlmimine, lepingute ratifitseerimine, vahekohtunikud (kolmas osapool), neutraalsus, esindatajte-saadikute vahetamine, konsulite funktsioonid. VK diplomaatiast: domineeriv- enese säilitamine, diplomaadid- taktitud, segadused seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel (saadikud ei teadnud täpselt, mida nad peavad tegema). Vana-Rooma: Hannibal tugev strateeg ja diplomaat. Kartaago läbirääkimised Makedooniaga. Makedoonia neutraliseerimine (Rooma koalitsioon Kreeka linnriikidega ja Makedoonia kaotus Roomale). Kartaago kaotus ja läbirääkijate saatmised Rooma. Läbirääkija diplomaatilise immuunsuse äravõtmine ja hukkamine