Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,
Algselt oli ülekaalus vaimulik – Paavst kroonis kuninga keisriks (Karl Suur, Napoleon)
Ristisõjad – kiriku organiseeritud. 13. sajandil selline olukord, kus praktiliselt kõik Euroopa monarhid
tunnistasid ennast Paavsti vasalliks. Maavaldused, sõjad, rüütliordud – allusid Paavstile.
Nõrgenemine algas 16. sajandil (Avignoni vangipõlv)
3) Suhtlus – anarhilisel perioodil süsteem alles kujundati välja, aga ~ 1400. aastal hakkas tekkima alalised
diplomaatiad (varasemalt kiriklikud ajutised, 1400 Konstantinoopolit enam ei olnud), tekkis loogilises kohas –
Itaalia linnriikide seas. Itaalia killustatus aitaski kaasa nende diplomaatiliste suhtlusviiside kujunemisele, mis on
tuntud tänapäeval.
4) Reeglid – mõtlejate peades kujundati välja seisukoht, mille alusel võiks riikidevahelisi suhteid hakata
vaatama pikemas perspektiivis. Lühiajalise suhtluse reguleerimine varasem.
Mõtlejad: