oli helilooha. Tegi omalaadset rokk-muusikat. Looming: Oma põlvkonna kõige tuntum ja tunnustatum helilooja kogu maailmas. Tema muusikat iseloomustab oskus sünteesida erinevate stiilide elemente. Ta muusikas on euroopaliku ja idamaade kultuuri jälgi. Ta põimib rokk-muusikasse nt Gregoriuse koraali ja barokkmuusika. Teosed: ,,Arhitektooniline" ja ,,Zeitraum". Aastal 2001 esietendus Saksamaal tema ooper ,,Wallenberg". Räägiv Rootsi diplomaadist, kes töötas II maailmasõja ajal Budapestis Rootsi saatkonnas sekretärina ja kes aitas 10000 juudil pääseda Saksa koonduslaagritest. Arvo Pärt (1935-...) Elulugu: Sündis Paides. Õppis Rakveres. 1954 läks Tallinnasse. Õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat. Konservatooriumis kompositsiooni. Õppejõud oli H. Eller. 1963-1967 töötas Eesti Raadios. Oli helirezissöör. Alates 1967 on vabakutseline helilooja. 1980 emigreerus Saksamaale. 1991 on tal taas side Eestiga
Ooper "Wallenberg" retsensioon Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg" Rahvusooper Estonias. ,,Wallenberg" on maailmas laialt tuntud eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri antifasistlik ooper, mis valmis 2001. aastal Dortmundi Teatri tellimusel. Ooper räägib loo rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis teise Maailmasõja lõpul saksa koonduslaagritest 100 000 juuti. Ooper oli esitatud Saksa keeles, kuid see ei seganud sugugi vaatamist, kuna olid olemas nii eesti keelsed, kui ka Inglise keelsed subtiirid. Samuti sai kavast lugeda nii mõndagi sellest, mis süzees ees ootas. See tegi ooperisse süvenemise lihtsmaks ning arusaamise kergemaks. ,,Wallenberg" on maailmatasemel lavastaja Dmitri Bertmani ja julgeid
Nii valmis ka ,,Wallenberg", mille tellis Dortmundi Ooper 2001. aastal. Erkki-Sven Tüüri teoseid esitavad kuulsad interpreedid välismaalt ja ka kodumaalt ooperi- ja kontserdisaalides üle kogu maailma. Teda on pärjatud nii Eestis kui ka välismaal arvukate auhindadega. Peale selle on ta Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor ja tegeleb rahvusvahelise muusika festivali NYYD kunstilise juhtimisega. Ooper ,,Wallenberg" on kirjutatud Lutz Hübneri libretole ja räägib loo rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis saksa koonduslaagritest üle 100 000 juudi. Seetõttu peetakse teda ka üheks Teise maailmasõja suurimaks kangelaseks. Juute päästes andis ta neile Rootsi passid. Ta pidas ka natsidega läbirääkimisi ja nagu sellest veel vähe oleks, oli ta seotud ka Nõukogude Liidu salaluurega. Vahetult enne Berliini alistamist kaob Wallenberg silmapiirilt. Ilmselt hoiti teda nõukogude psühhiaatriakliinikutes ja vangilaagrites.
ja finantseerimist USA rahadega, mis viis kommunismi sisulise lagunemiseni Kesk- ja Ida-Euroopas. Samuti Ida-Timor, Baltimaade iseseisvuse toetamine, vastuseis sandinistidele Ladina-Ameerikas. Varasemast ajast on palju teisigi huvitavaid seiku, mida oleks kasulik arhiivides töötades välja tuua. Kaasaegne Vatikan on tänaseni säilitanud oma poliitilise angaz eerituse ja diplomaatilise mõjukuse. Märkigu seda vaid fakt, et 174 riigi diplomaadist on Euroopa Liidu liikmesriikide omi 12, suurriikidest veel USA, Kanada, Austraalia, Poola, Ukraina, Venemaa pluss ÜRO ja praktiliselt enamus Ladina-Ameerika ja Aafrika riikidest. Vatikani diplomaatiline olulisus ei seisne mitte niivõrd kuurias ja selle tegemistes, kuivõrd kogu akrediteeritud diplomaatilise korpuse omavahelises informatsioonivahetuses. See on nagu pidev pulbitsev postijaam miljardite informatsioonibittidega.
Tema lüürikas on eriline tähendus lapsesilmadel, läbi mille on ta seadnud ka oma loomingu ja arusaama edasisest elust.Ta kirjutab eestlaslikult, lihtsalt ja maalähedaselt- see luule lihtsalt poeb hinge ja kuhugi sügavamalegi veel, milleni võib-olla mina hetkel ei küündi. Harva on leida avaliku elu tegelasi naiste hulgas, kelle ampluaa on niivõrd mitmekesine:luuletused, lasteramatud, proosa, esseed, artiklid, tõlked jms, mida kõike on ta viljelenud oma diplomaadist abikaasa kõrval, trotsides seal juures ka pideva reisimise ja uudse keskkonna tõttu loomega seonduvaid raskusi. Poetessi eneseväljendus on meeletult omanäoline ning see teebki tema luule niivõrd teistsugusek, mis väljendub eelkõige luuleridade sügavasse sisse- elamisse. Paljud luuletajad on erilised oma loome poolest, kuid Luik suudab selle igale eestlasele käega katsutavaks teha jäädes ise tahaplaanile. See on
kestnud. Poniatowski mõistis, et peab lahkuma. Katariina leppis sellega. Neljas osa: Aeg on käes Panin, Orlov ja Jelizaveta surm · Kui oli mõista, et keisrinna Jelizavetat pole enam kauaks, hakkasid Katariina ümber koonduma liitlased ise. Üks lipitsejatest oli Ivan Suvalov, kes lootis nõnda oma ameti ja koha õukonnas säilitada. · Katariina heaks sõbraks ja liitlaseks sai ka diplomaadist krahv Nikita Panin, kes oli olnud Bestuzevi protezee. Tegu oli haritud ja liberaalsete vaadetega isikuga, kes oli veendunud, et Peeter keisriks ei sobi. · Teiseks liitlaseks oli sõjakangelane ja hilisem Katariina armuke Grigori Orlov. Orlov oli pärit pikkade traditsioonidega sõdurite suguvõsast, millel oli suur populaarsus kaardiväe seas. Sama staatust ja poolehoidu jagasid tema neli venda.
Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituseks- olid kõige tähtsamad. Hindu e. Manu seadused: 12 raamatut kuidas ennetada sõda ja kindlustada rahu. Sõda ja rahu on vastaspoolused. Sõltuvus sõnumitoojast (ehk diplomaadist), kes peab olema julge, esindluslik, austusväärne, aus ja hea mäluga. Võitlus hunnidega: hiinlaste omavaheline leping võitluses hunnidega (leida kolmas osapool konflikti lahendamiseks) esimene teadaolev mittekallaletungi-leping. Vana-Kreeka (800-323 e.m.a.): Kreeka linnriigid RS kaasaegse diplomaatia eelkäija. Mõisted: sõja kuulutamine, rahu sõlmimine, lepingute ratifitseerimine, vahekohtunikud (kolmas osapool), neutraalsus, esindatajte-saadikute vahetamine, konsulite funktsioonid
Olesk. Oleski arvates ei ole Meri väsinud seda rõhutamast. Ta on rääkinud oma rahvaga otsesõnu. Tema sõnad on avaldanud tugevat mõju vastutustahtelistele kodanikele, keda on huvitanud autoriteetse kõneleja visioonid Eesti kohast teiste riikide hulgas. "Presidendina on Lennart Meri pidanud allutama oma iseloomu oma kohustustele. Ent ta on algusest peale vallanud kunsti panna teisi arvestama tema aega. Võib-olla on see pärit tema filmimehe-aastaist, võib- olla on see õpitud diplomaadist isalt - ja muidugi tekitab see mõnikord vastakaid tundeid. Aga juhtida seda vähest aega, mis on siin maa peal sinu päralt, ise, on suur oskus ja ei ole liialdus väita, et see on üks demokraatliku kodanikukasvatuse aluseid. President ei ole ju tähtsam ega suurem, ehkki on primus inter pares. Olen näinud nende, enamasti vanemate [---] inimeste nägusid, kes on võinud veenduda, et meie presidendil seisab see meeles;' jätkab Olesk. Kui Lennart Meri algatas 1997
annaabi.ee 
