· On baktereid, kellel on viburid · Piilid(bakteri raku väljakasvud, millega kinnituvad üksteise või substraadi külge) · Bakterite seest võib leida plasmiide(väikesed rõngas abikromosoomid). Võib olla 0 või mitmeid. Neid tekib vastavalt vajadusele. Plasmiidid on pidevalt töös, nende pealt toodetakse valke. Bakteri kaitsevahend keskkonna suhtes(konkreetses KK-s abiks) · Plasmiide kasutatakse geenitehnoloogias(GMOs) · Kerabakterid e kokid: diplokokid(kahekaupa), streptokokid(ahelad), sartsiinkokid(kuubid e kaheksa), statülokokid(kobarad), tetrakokid(neljakaupa) · Pulkbakterid e batsillid: pikkus suurem kui laius, diklobatsillid(kahekaupa), streptobatsillid(ahelad) ja kokobatsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid: enamasti varustatud viburiga, komakujulised või kaardus · Keeritsbakterid e spiroheedid: kruvikujulised, vedru moodi, üksikud · Punguvad ja jätketega bakterid: pole vaheseinu
nukleoid * bakteri kromosoomis histoonid puuduvad. * abikromosoomid e plasmiidid tekivad bakteril teatud tingimustel tema kaitseks * plasmiid toodab valke iseenda kaitseks * plasmiide kasutatakse inimeste jaoks ära, liita võimalik inimese geene, transgeenne organism * gaasivakuoolide abil reguleeritakse kõrgust vees * baktereid saab jagada kuju järgi rühmadeks: - kokid ehk kerabakterid kahekaupa on diplokokid pikas reas streptokokid, tekitavad mädapõletikku sartsiinid kuubikuna stafülokokid e suured kobarad - pulkbakterid e batsillid diplobatsill kahekaupa streptobatsill, kobar kokobatsill nii kera- kui pulkbakter - spiraalsed bakterid e spirillid, lainelised - keeritsbakterid e spiroheedid, kruvi kujuga
esineb ka batsillidel ja hiljuti on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. Agregatsioon vähendab eripinda ja on kasulik näiteks rakkude kuivamise takistamiseks. Naha pinnal on näiteks palju agregeerunud kokke (stafülokokid, mikrokokid). Naha pind on kuiv keskkond! Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Kokkide agregaadid Kui kokid poolduvad ühes tasapinnas ja moodustunud rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Diplococcus on kaksikkokk (diplokokk). Streptococcus (Diplococcus) pneumoniae on kaksikkokk. Agregaadi ümber ühine kapsel. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid Neisseria meningitidis (meningokokk) on kaksikkokk. Põhjustab
§ Invasiivsed streptokokknakkused ravi penitsilliiniga sageli ebaefektiivne. Parem alternatiiv klindamütsiin või ka vankomütsiin. § AB pole efektiivsed reuma ja glomerulonefriidi ravis. Streptococcus pneumoniae Streptococcus pneumoniae on ovaalsed lansetikujulised kokid, esinevad paaridena. Nimetatakse pneumokokkideks. Polüsahhariidne tüübispetsiifiline kihn, kaitseb fagotsütoosi eest. Neisseria Neisseria meningitidis Väikesed, 0,8-1,0 µm, Gram-negatiivsed diplokokid. Liikumatud. Eosed ja mikroskoobis nähtav kihn puuduvad. Mikroobirakud on neeru- või kohvioa kujulised, kusjuures paaris asetsevad nõgusküljed koos. N. meningitidis omab polüsahhariidset kihnu (mikroskoobis pole nähtac!), virulentsusfaktor. Kihnu polüsahhariidide järgi grupeeritakse meningokokid 13 gruppi: A, B, C, D, 29E, H, I, K, L, W135, X, Y, Z. Serogrupid A, B, C, W135 ja Y on põhilised infektsioonide tekitajad.
Võime suunatult liikuda valguse mõjul Esineb fototroofsetel bakteritel Retseptoriteks on valgust koondavad pigmendid Skotofobotaksis kiire tagasipöördumine pimetsooni kui satutakse valguse kätte o Magnettaksis magnetosoomid o Osmotaksis o Termotaksis · Postiive taksis atraktant · Negatiivne taksis - repellent Mikroorganismid võib jagada 4 põhirühma: · Kerabakterid e kokid Võivad esineda ühekaupa või agregaatidena (diplokokid, streptokokid, tetraadid, sartsiinid) · Pulkbakterid e batsillid Esinevad ainult agregaatidena (streptobatsillid, diplobatsillid) Ketti agregeerunud rakkudel võib olla ka ühine kapsel Nende rakkude otsad võivad olla: Teritunud Tömbid Hargnenud ellipsoidsed paljudel neist moodustuvad endospoorid, mis võivad paikneda: otsmiselt keskel külgmiselt · Kruvibakterid e spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid)
isotoonilises lahuses kera kuju, sõltumata tema eelnevast kujust. · · Lisaks bakterite põhirühmadele on ka teisi kujusid: · Niitjad bakterid · Aktinomütseedid · Müksobakterid · Mükoplasmad · Punguvad ja jätketega bakterid · · Agregaat ehk kogum. Agregaate kirjeldatakse kokkidel ja batsillidel ja on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. · · KOKKIDE AGREGAADID: Kui rakud pooldusid ühes tasapinnas, siis moodustuvad kaksikkokid ehk diplokokid ja ka ahelkokid ehk streptokokid Kui pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas, siis moodustuvad plaatjad agregaadid ja tetraadid ( kobarkokk ehk stafülokokk) Kui pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasandis, siis moodustuvad kuupkokid ehk sartsiinid. · · Ümarate bakterite eelised ja puudused: ·
mikroorganisme. Kokid (coccus, cocci) on kerakujulised bakterid läbimõõduga 1...2 m. Nad paljunevad pooldumise teel. Pärast pooldumist võivad nad üksteisest eralduda või jääda ka seotuks. Mikrokokid -- pärast pooldumist üksteisest eralduvad ja üksikutena paiknevad kokid. Kui kokid moodustavad pärast pooldumist pikema ahela (ehk keti), nimetatakse neid streptokokkideks (nt Streptococcus agalactiae). Diplokokid on pärast pooldumist kahekaupa paaristikku jäänud kokid. Kui kokid asetsevad segipaisatuna (viinamarjakobara taoliselt) nimetatakse neid kobar- ehk stafülokokkideks (nt Staphylococcus aureus). Pulgakujuliste bakterite otsad võivad olla ümarad, teravad, tömbid või nuiataolised. Nad asetsevad ühe- või kahekaupa. Osad liigid võivad moodustada ka ahelaid. Siia alla kuuluvad nt laktobatsillid, tuberkuloosibakterid jt. Jagunevad:
6. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. kerabakterid e. kokid Agregaadid: 1) stafülokokid e kobarkokid (Staphylococcus aureus) 2) kuupkokid e sartsiinid (Micrococcus, Sarcina, Pediococcus) 3) tetrakokid e nelikkokid (Deinococcus radioduran) 4) kaksikkoidid e diplokokid (Streptococcus pneumoniae) 5) ahelkokid e streptokokid (perekond Streptococcus; Thiomargarita) pulkbakterid e. batsillid (Escherichia coli, Pseudomonas) kruvibakterid e. spiraalsed bakterid Vibrioonid(rohkem keede): Vibrio cholerae, Desulfovibrio Spirillid(1-1,5 keerdu): Helicobacter pylori, Campylobacter keeritsbakterid e. spiroheedid Treponema, Borrelia erüteem niitjad bakterid
Arvestades olusid ja inimese tervislikku seisundit on võimalik ka kodune ravi. Sagedasemad tüsistused on kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, kuulmiskaotus, vestibulaarfunktsiooni häired ning epileptilised hood. Selleks, et vältida tüsistusi, on väga oluline võimalikult kiire diagnoos ja õigeaegselt alustatud ravi. . Puugiga edasikanduvad haigused Entsefaliit üldiselt on peaajupõletik, tingitud peamiselt viirusest, või bakteritest (diplokokid jt) või nende poolt mõjutatud reaktsioonidest organismis (immuunsüsteemi vastupanu langusel HIV-nakkuse, mononukleoosi, süüfilise puhul jt). Puukentsefaliit (tick-borne encephalitis) on endeemiline Ixodes- puukidega edasikantav viiruslik nakkushaigus. Tekitaja kuulub flaviviiruste sugukonna flaviviiruste perekonda. 2 faasiline haigus1-2 nädalat peale puugihammustust ilmnevad tavaliselt esimesed haigusnähud (gripisarnane haiguspilt), mis võivad mööduda nädalaga
Sümptomid köha, rinnavalu, räginad, palavik, külmavärinad. On täheldatud ka farüngiiti. Artriit ja uretriit. Diagnostika. Meningiidi korral esineb bakter liikvoris, kui antibakteriaalset ravi pole alustatud. Tõsise meningokokkinfektsiooni korral on ka veres neid suhteliselt mõnuga. Kasvavad šokolaadiagaril, selektiivsel söötmel; täpne identifikatsioon süsivesikute oksüdatsiooni järgi (glükoos ja maltoos). Preparaadis G- intratsellulaarsed diplokokid. Lateksaglutinatsioon kihnu antigeenide määramiseks ei ole väga kõrge tundlikkusega (kihnu antigeenid). Ravi ja profülaktika. Penitsilliin on esimene valik (on täheldatud üksikuid juhte madala resistentsusega muundunud PBP-ga), ceftriaxone, tsefotaksiim (, klooramfenikool: on ise toksiline, tekib kiiresti resistentsus). Lähedaste kontaktsete profülaktikas rifampin, tseftriaksoon, tsiprofloksatsiin.
Seda võiks parandada lima eritamine rakkude pinnale. Ümarad bakterid ei ole nii head ujujad kui pulkbakterid kokkidel on harva vibureid. Teatud juhtudel jäävad rakud peale pooldumist kokku ja moodustavad agregaate e. kogumeid. Oluline diagnostiline geneetiliselt määratud tunnus. Agregaate moodustavad kõige enam kokid. Kui kokid poolduvad ühes tasapinnas ja moodustunud rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Enamus perekonna Streptococcus liike on ahelkokid (streptokokid). Kokkide ahelaid moodustab ka Thiomargarita namibiensis. Nelikkokk e. tetraad- paljunemine on kahes teineteisega ristuvad tasapinnas. Plaatjad agregaadid. Lampropedia moodustab plaatjaid agregaate. Puhastab reovett fosforist: kogub aktiivmudas rakku polüfosfaadi (polümeriseeritud ortofosforhape) terasid. Kuupjad agregaadid- sartsiinid. Pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasapinnas
• meningiit – ajuvedelik, • tsüstiit ja püelonefriit– uriin, • sepsis – veri, • reuma - vereseerum anti-O streptolüsiini tiitri määramiseks. 7 Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Streptokokid on grampositiivsed kokid, mis on mikroskoobis nähtavad paaridena või erineva pikkusega ahelatena. Kopsupõletiku korral on rögas näha Gram+ kihnuga ümbritsetud diplokokid, mis tulevad hästi nähtavale värvunud taustal. KATALAASI PRODUKTSIOON. Kasutatakse stafülokokkide ja streptokokkide diferentsiaaldiagnostikas. Streptokokid on katalaasnegatiivsed. (Vt. lk.5) KASV JA HEMOLÜÜSI TÜÜP VERIAGARIL. Oluline tunnus, mille alusel rühmitatakse kas α-, β- või γ- hemolüütiliseks. A grupi ß-hemolüütilised streptokokid kasvavad väikeste, valkjashallikate 1 mm läbimõõduga pesadena, mille ümber täieliku hemolüüsi tsoon. S
annaabi.ee 
